OTSE POSTIMEHEST ⟩ Hando Sutter: on ülekohtune, et valitsus tegi kergekäeliselt maksuotsuseid, aga kulusid kokku hoida ei suuda

Tööandjate keskliidu juht Hando Sutter rääkis Postimehe otsesaates, et ettevõtjad ei taha küll viriseda, aga samas tundub ülekohtune, kui valitsus teeb kergekäeliselt makusotsuseid, aga riigi kulutusi kokku tõmmata ei suuda. 

Seekordsed valitsuse maksuotsused puudutasid ka ettevõtjaid, kui palju halvemaks ettevõtete olukord seetõttu läheb?

Olukord on väga keeruline. Ettevõtjad on loomult positiivsed ja võib-olla see ei paistagi kohe välja, aga neil on raske. Mõeldakse, kuidas hakkama saada. Ilmselt pead sa hakkamasaamiseks olema ka innovatiivne, leidlik ja nutikas, aga no kuskil on piir ning mingid ettevõtjad on juba ka käega löömas, mis teeb mind üsna murelikuks. Kui me võtame selle maksutõusu paketi, siis ühtepidi me saame ju kõik aru, mis tegelikult toimub, et meist mitte väga kaugel on sõda. See arusaam, et me peame oma kaitsevõimet tugevdama, on üsna konsensuslik ja ettevõtjad pigem toetavad seda.

Samas me korjame siiski järgmise kolme aastaga üle kahe ja poole miljardi täiendavat maksutulu. On küll öeldud, et see on ajutine, aga väga paljud kardavad, et see ei ole ajutine ja seda on ka mõned poliitikud mõista andnud. Kui vaadata, kui kergelt tulid maksutõusu otsused ja kuulata samal ajal, kui raske on riigi kulusid kokku tõmmata, siis see tundub natuke ülekohtune. Ettevõtjad peavad siiski pingutama, et see raha praeguses niigi väga raskes majandusolukorras välja käia.

Kui me räägime konkurentsivõimest, siis meie naabritel - soomlastel, lätlastel, leedukatel, on need samad väljakutsed, kõik lahendavad neid natuke omamoodi ja me peame vaatame, et ei mängiks ennast konkurentsist päris välja. Ma mõtlengi siin just sedasama maksukeskkonda, sisendhindasid, regulatsioone ja bürokraatiat. Me peame jätma võimaluse, et ettevõtjad selles majanduskeskkonnas ellu jääksid ja hakkama saaksid. 

Kas see kasumi maksustamise otsus oli kõigist halbadest valikutest parim või oli lihtsalt vaja midagi ruttu ära teha?

No see mängiti niimoodi elegantselt välja. Otsustamiseks jäeti viis päeva ja siis öeldi, et ettevõtted ei suuda kokku leppida. Esimene asi, millele me oleme tähelepanu juhtinud, on hea kaasamistava. Kui nii kapitaalseid muudatusi tehakse, siis on selge, et ka ettevõtejate arvamused on erinevad ja ka meil on vaja aega, et jõuaksime oma liikmete hulgas konsensusele.

Teine asi on, et me peame panema Eesti maksuotsused vähemalt regiooni konteksti. Meie maksusüsteemi on aastaid peetud ikkagi Euroopa eeskujulikumaks, seda on väga kõrgelt hinnatud ja nüüd on juba teada, et kukume päris mitu kohta. Läti ja Leeduga võrreldes saab meie maksukeskkond olema kindlasti viletsam. Nii et kui ettevõtja teeb analüüsi ning vaatab, kuhu investeerida või kus arendada oma äri, siis Eesti seal päris tipus meie regioonis enam kindlasti ei ole. See on see, mida peab silmas pidama. Just seda me oleksime tahtnudki valitsusele öelda. 

Valitsus on siiski lubanud teha ka otsuseid, mis võiksid tööandjatele meeldida, üks neist on välistööjõu pisut vabam riiki lubamine.

Selle eest ma tahan valitsust tunnustada. Kui maksufestival oli, siis oli, täna need otsused on tehtud ja see on juba minevik. Nüüd on võetud ette Eesti majanduse konkurentsivõime kui selline ja seda plaani on natuke ka sisustatud. Lisaks tööjõule on valitsus pannud sinna plaani ka teisi olulisi teemasid. Tähtis on see, et nendega nüüd päriselt ka edasi liigutakse, sest mõned punktid on sellised, millest on räägitud juba kümme aastat ja mõnest isegi rohkem, aga juhtunud pole midagi. Kui saada tööjõukvoodile 0,1 protsenti juurde, siis see annab majanduskasvule vähemalt võimaluse. Ma loodan, et sellest saab asja, kuigi valitsuses pole sellele päris ühehäälset toetust. 

Kui palju mõjutavad ettevõtteid need maksutõusud, mis inimestele kaela tulevad, inimesed jäävad ju vaesemaks?

Sellel on Eesti majandusele väga suur mõju. Eesti Panga viimasest ülevaatest selgub, et kui võrrelda meie tarbimist Läti ja Leeduga, siis on meil see oluliselt madalam, mis on ka üks suur põhjus, miks meie majandus on langenud pikemalt ja tõusu ei paista. Meie tarbijate kindlus on palju väiksem. Ühtpidi see võibki olla tingitud sellest, et inimestel on raha vähem käes, aga teistpidi on ka see psühholoogia, et millist kindlust me oma tegude ja sõnadega ühiskonnale anname. Kui me ütleme, et kolm aastat on maksutõuse, see on ajutine ja räägime sellest kõik ühtmoodi, siis annab see kindluse. Kui aga mõni poliitik ütleb, et täna on see küll ajutine, aga me juba näeme, et sellest ei ole pääsu ka edaspidi ja maksutõuse peab pikendama, siis tõmbab see kindlust maha. Nii et sõnal, eriti liidrite sõnal, on päris suur jõud ja see mõjutab otseselt tarbija kindlust ning ka seda, kui palju siseriiklikult tarbitakse ja kui palju investeeritakse. Need asjad on kõik omavahel seotud.