Saada vihje

SÕJASTUUDIO Peeter Tali: venelased on saanud initsiatiivi tagasi ja võtavad ilmselt ära ka Toretski (1)

Copy

Strateegilise kommunikatsiooni ekspert ja riigikogu liige Peeter Tali rääkis Postimehe «Sõjastuudios», et venelased on saanud initsiatiivi tagasi ja võtavad ilmselt ära ka Toretski. Ohus on transpordisõlm Pokrovsk, mille kaudu Ukraina varustab oma brigaade.

Eelmisel nädalal pidid ukrainlased loovutama Vuhledari ja hetkel on käimas ägedad lahingud Toretski kesklinnas, kui pingeline on olukord idarindel?

Väga pingeline, ega seal häid uudiseid ole. Vuhledaris sõdisid ukrainlased meisterlikult ja hävitasid suurel hulgal venelaste Vaikse ookeani laevastiku merejalaväge ning kolonnide kaupa T-80 tanke, aga venelased said selle ikkagi kätte. Venelased on saanud uuesti initsiatiivi tagasi. Seoses Kurski operatsioonidega oli neil küll mingeid võbelusi, aga nüüd liiguvad nad järjekindlalt edasi. Eesmärgiks on kätte saada Pokrovsk, mis on transpordisõlm ja mille kaudu varustab Ukraina oma võitlevaid brigaade. Põhijõupingutus on võtta ära tööstuslinnastu Slovjansk-Kramatorsk. Lõppkokkuvõttes tahavad venelased täielikult kätte saada nii Luhanski kui ka Donetski oblasti. 

Ukrainlastele teeb muret see, et venelased on vägesid juurde toonud. Nende kaotused on küll suured, 1300 sõdurit ja 10 või rohkem tanki päevas, aga venelastel seda inimmassi jätkub. Ukrainlased on sõjast väsinud ja nende mobilisatsioon ei ole andnud selliseid tulemusi nagu nad lootsid. 

Mis juhtub, kui venelased Toretski ära võtavad?

Toretsk on olnud kindlustatud linn 2014. aastast saadik, kui see venelaste mahitatud sõda seal Donbassis algas. Ukrainlased jätavad ilmselt selle tohutu Vene inimmassi surve all oma positsioonid seal maha. Eks need andmed, mis sealt tulevad, on ka vastukäivad, aga fakt on see, et venelased on Toretskis sees ja peasiht on jõuda Pokrovskini, võtta see ära ja liikuda edasi. Kahjuks praegu väga ei paista, et ukrainlased suudaksid seda venelaste survet seal seisma panna. 

Kui suuremat pilti vaadata, siis räägitakse juba nädalaid Ukraina võiduplaanist, mida president Zelenskõi tutvustas ka USAs. 

Võiduplaani sisu me muidugi ei tea, aga avalike allikate põhjal võib arvata, et on neli valdkonda, millele see plaan rõhub. On sõjaline valdkond, majanduslik valdkond, poliitiline valdkond ja informatsiooniline valdkond. Eks see ole ju otsapidi ka informatsiooniline sõda ja see on ka tunnetuse küsimus. Täna Putini Venemaa ei tunne, et nad kaotavad. Ukraina on aga sõjast väsinud, Ukrainas arutatakse selle üle, kas see talv tuleb hullem või parem. Samas nad on juba nii palju kaotanud, et ei lepi väga suurte territooriumite kaotusega. Ukrainale on vaja võiduplaani, et jõuda rahuplaanini, sest rahuplaan võiduni ilmselgelt ei vii. Mida Ukraina ikkagi tahab – ta tahab relvasüsteeme, millega saaks lüüa venelasi kaugele, ja ka luba, et nad võivad selleks kasutada Ameerika täppisrelvi. 

Venelased loodavad, et tänu USA presidendivalimiste mõningasele võimuvaakumile, kui üks president on läinud ja teine pole veel ametisse asunud, õnnestub neil sundida ukrainlasi rahule tingimusel, et mis venelaste käes, see venelaste oma. Ukrainale see kindlasti ei sobi, aga nüüd arutatakse seda üsna tõsiselt isegi Ukrainas. 

Vaatamata lääne relvasüsteemide kasutamisele seatud piirangutele, suudab Ukraina siiski Vene territooriumi rünnata, okupeeritud Krimmis on venelaste jalgealune päris tuliseks tehtud.

See naftaterminal põleb seal tänaseni. Kõiki neid moonalaudusid, kütuseterminale ja lennuvälju rünnates, surub Ukraina ühtlasi Vene lennuväe rindest kaugemale ja see tegelikult peaks mõju avaldama ka rindele. Halb on see, et kuigi me siin kõik ootame, et Venemaa majandus ja sõjamasin kukuksid kokku, siis see kurjuse telg siiski toimib. Mürske tuuakse Põhja-Koreast, mis siis, et need on halva kvaliteediga, ballistilisi rakette saadakse Iraanist ja Põhja-Koreast. Alarmeeriv uudis on aga see, et Põhja-Korea ikkagi saadab oma sõdureid Ukraina sõtta. Me võime küll arvata Põhja-Korea sõjalisest väljaõppest mida iganes, aga kindlasti nad on distsiplineeritud ja neid on palju.

Tagasi üles