OTSE POSTIMEHEST ⟩ Urmas Reinsalu: teeme ettepaneku tõsta kaitsekulusid ja jätta ära maksutõusud

Isamaa esimees Urmas Reinsalu rääkis Postimehe otsesaates, et erakond esitab parlamendile alternatiivse eelarve, tehes ettepaneku suurendada kaitsekulutusi mahus, mida taotles kaitseväe juhataja ja jätta ära maksutõusud. Kärpeid ei tohiks jaotada kolmele aastale, vaid need tuleks teha ära kohe. 

Opositisioon on riigieelarve suhtes kriitiline, aga samasugust obstruktsiooni nagu eelmisel aastal te tänu riigikohtu otsustele enam korraldada ei saa, millised opositsiooni võimalused on?

Olemuslikult piiratumad, mis puudutab parlamentaarse vastasseisu võimalusi. Minu meelest ei ole aga küsimus mitte selles, kas opositsioon on kriitiline, vaid laiemas vaates on küsimus selles, kas see eelarve vastab Eesti huvidele ja siinkohal olen ma vägagi murelik. Mis puudutab majandusväljavaate halvendamist selle eelarvega, siis seda muret jagavad tegelikult ka eksperdid ja ettevõtlusringkond. 

Mida teie teistmoodi teeksite, kui oleksite peaminister?

Poliitikas on vaja eristada olulist ebaolulisest ja saada aru, mis on sinu otsuste tagajärg. Me oleme praegu pikaajalises majanduslanguses ja esmane ülesanne peab olema, anda majandusele uus tõuge ning majanduskeskkonnale rahu, et nad väljuksid majanduslangusest uuele tõusule. Kui me aga räägime Kallase ja Michali maksutõusudest, siis toob järgmine aastal üle miljardi euro täiendavaid maksutõuse. Meie majanduskasv saab olema selle võrra väiksem, sest see annab negatiivse destabiliseeriva signaali. Numbrid näitavad, et järgmisel aastal on inimeste reaalsissetulek ehk elukvaliteet madalam kui sellel aastal.

Nii et esimene ülesanne oleks kehtestada maksurahu, tõmmata need uued maksutõusud maha. Mis puudutab julgeolekut, siis meil on olemas kaitseväe juhataja juba eelmise aasta suvest tehtud sõjaline nõuanne, paraku ei sisalda see eelarve seda vajadust, mida ka uus kaitseväe juhataja on sedastanud. Nii et kehtestada tuleks raam, et me suudame aastatel 2025-2028 viia läbi täiendavad moonahanked ja see peaks olema ka rahaga tagatud. Praegu seda raha eelarves ei ole.

Kolmandaks näen ma seda, et valitsemiskulude kärbe on enamikel juhtudel optilise iseloomuga. 

Olite ise viimati välisminister, kust välisministeerium veel kärpima peaks?

Ma arvan, et on olemas mingeid arenguabi projekte, mille puhul on võimalik öelda, et praegusel ajal käib see üle jõu. Näiteks teatud arenguabiprojektid Aafrika suuna.

Praegu seab valitsus eesmärgiks vähendada valitsemiskulusid kolme aastaga 10 protsenti. Ma süvenesin sellesse, et teada saada, kuidas see tegelikult aset leiab. Tuleb välja, et näiteks järgmise aasta kohta räägib valitsus, et valitssemiskulusid hoitakse kokku üle 100 miljoni, aga see on hookuspookus. Näiliselt ministeeriumide eelarveridu ühe käega küll vähendatakse, kuid teise käega suurendatakse neid samas suurusjärgus ületõstetava rahaga, enamikul juhtudel rohkemgi vee. Minu meelest oleme me riigi raha juhtimise üle kontrolli kaotanud, osadel juhtudel tahtlikult. Eelmisel aastal jäi valitsusel kasutamata vahendeid 2,5 miljardi euro ulatuses. Sellel aastal prognoosis rahandusministeerium ise, et see summa on 2 miljardit eurot. 

Kes selle hookuspookuse siis korraldanud on, kas valitsus teeb seda teadlikult või ministrid ei saa aru, mis nende ministeeriumides toimub?

Ma arvan, et see on niisugune riigi usk, selles loogikas, mis puudutab valitsemiskulude vähendamist ja mugavam on eelistada vana rutiini jätkumist. Ma tegin juba eelmise aasta sügisel ettepaneku valitsemiskulusid vähendada. Valitsus ärgu rääkigu valitsemiskulude vähendamisest kolme aasta pärast, vaid tehku see negatiivse eelarvega ära juba sellel aastal. Paraku me näeme, et riigisektoris töötavate inimeste arv on kasvanud.

Kui vaadata, mida teevad meie naabrid selleks, et riigikaitsesse rohkem panustada, siis ka nemad kärbivad ja tõstavad makse, seega ei ole keegi selles piirkonnas suutnud välja mõelda nippi, kuidas suurendada kaitsekulutusi ilma makse tõstmata?

Siin me peame tajuma oma majanduse mahu küsimust. Oluline on meie majanduskasv, et me annaksime majandusele stabiilsuse. Olime eelmisel aastal Euroopas suurim kukkuja ja majandus on jätkuvalt languses. Küsimus ongi olulise ja ebaolulise eristamises. Kui rääkida, kust saada täiendavaid vahendeid riigikaitsesse, siis ma olen pakkunud oma idee välja muuseas ka selle kohta. Saastekaubanduse vahendeid laekub meil ligi 800 miljonit eurot, Euroopa Liidu struktuurvahendeid on üle kolme miljardi euro ja kui me taotleksime Euroopa Komisjonilt võimalust kasutada osa neid vahendeid ühekordseteks riigikaitse investeeringuteks, siis see võimaldaks meil suunata riigikaitsesse ligi 800 miljonit eurot. Ma arvan, et meie prioriteet on praegu riigikaitse ja kõik need kliimaprojektid on teenindava iseloomuga. 

Mida opositsioon saab menetlemise käigus teha, et see eelarve natukenegi teie meelest parem oleks?

Ma vaatasin selle eelarve lähtekohta, see on maksutõusude eelarve ja mulle näib, et Isamaal ei ole võimalik seda üksikute ettepanekutega revideerida. Me peame tegema tervikkäsituse alternatiivse eelarve näol. Esitama tervikliku muudatusettepanekute paketi, mis oleks alternatiiv sellele eelarvele. Seda ei ole võimalik remontida üksikute muudatusettepanekutega. Teine asi, mida on öelnud ka õiguskantsler ja riigikontrolör, on see, et eelarve on oma läbipaistmatuse tõttu põhiseaduse loogikaga vastuolus. Nii et me teeme oma ettepaneku ka selles osas, et kulud ja tulud oleksid eelarves hoomatavad. Samuti teeme ettepaneku jätta ära maksutõusud ja paneme ette, et juba sellel aastal vähendada valitsemiskulusid. Saavutada tuleb ka see kaitsekulude maht, mida kaitseväe juhataja oma sõjalises nõuandes on taodelnud aastani 2028.

Kas te võiksite oma ettepanekutele toetust saada ka teistelt riigikogu opositsioonierekondadelt?

Olen viimasel ajal saanud kokku erinevate huvirühmadega, ka ettevõtlusorganisatsioonidega ja minu sõnum on olnud, et me loomulikult pakuma parlamendis välja oma alternatiivi. Samas pole mul mingit illusiooni, sest valitsus soovib eelarve ilma muudatusteta parlamendist läbi rullida. Väga tähtis on aga, milline on ühiskonna hoiak, ühiskonna ootused ja sellele peab valitsus reageerima. Üks asi on parlamendi saalis toimuv, kus ülekaal on võitja võtab kõik filosoofial aga teine on reaalne dialoog ühiskonnaga. Minu üleskutse ongi ettevõtjatele ja ettevõtlusorganisatsioonidele, sest ettvõtete tulumaksusüsteem ju lõhuti ka ära.

Kas teie arvates ei peaks ettevõtjad üldse riigikaitsesse panustama?

Ma arvan, et kogu ühiskond peab panustama riigikaitsesse. Paraku valitsus magas üle aasta maha ja moona hinnad on vahepeal kallinenud. Otsustamatusel on reaalne rahaline hind. Kui jutt käib sellest, et kes panustab ja kes ei panusta, siis me peame vaatama, mis toimub meie majanduskeskkonnas. Põhiküsimus on, et meie majandus läheks kasvule ja väljuks majanduslanguseks. See kui valitsus korraldas ettevõtjate maksustamiseks maksulaulupeo, ei ole lihtsalt ratsionaalne suund.