SÕJASTUUDIO Riho Terras: ilmselt tulistas osa Iisraelile suunatud rakette alla USA

Copy

Endine kaitseväe juhataja ja europarlamendi saadik Riho Terras rääkis Postimehe «Sõjastuudios», et ilmselt panustas Iisraeli kaitsmisesse Iraani raketirünnakus ka USA. Ta lausus, et tõenäoliselt sõltub Ameerika Ühendriikidest seegi, kuidas konflikt edasi areneb.

Iraan ründas eile õhtul ligi 200 ballistilise raketiga Iisraeli. Kuidas Iisrael sellega hakkama sai?

Ma olen kuulnud, et ka Ameerika Ühendriigid panustasid sellesse, nagu ka eelmistel kordadel. Vaatamata sellele, et USA administratsiooni põhipoliitika on selline diplomaatiline rahu ja lepituspoliitika, seisavad nad siis, kui asjaks läheb, siiski Iisraeli taga kogu piirkonnas oleva jõuga.

See rünnak ei olnud üllatus. Iisrael on ju käitunud pärast eelmise aasta 7. oktoobri rünnakuid jõuliselt. Päris lahenduseni nad kindlasti ei jõua, aga nad vähendavad igal juhul nii Hezbollah' kui Hamasi sõjalisi struktuure, tehes seda väga süstemaatiliselt. Nii et võis ka eeldada, et Iraan millegagi vastab. Iraan vastas jõuliselt ja nüüd ma eeldan, et on oodata Iisraeli tegevust Iraani vastu.

Aga Iisraeli õhukaitse on siiski võimas – teateid selle kohta, et mõni rakett kohale jõudis, ei ole?

Kui ka jõudis, siis ilmselt mõnda sellisesse kohta, kus ei ole asustust või infrastruktuuri. Jah, nende õhukaitse toimib, nad on seda aastakümneid üles ehitanud, nagu ka kogu oma riigikaitset. Nad on sinna investeerinud ja kogu riik on kogu aeg valmis sõjaks. Ei piisa ju ainult sellest, et sul on need kuplid olemas, on vaja, et inimesed võtaksid asja rahulikult ja saaksid aru, et nüüd tuleb minna varjendisse, sest kohe hakkavad raketid lendama. Paraku sellises piirkonnas, nagu nad on, ei ole neil palju valikuid. Nende õhukaitsesüsteem on täna kindlasti maailma parim. 

Iisrael omakorda vastas tänaöise õhurünnakuga Liibanonile ja teatas hommikul ka oma jalaväeüksuse ja soomusüksuse sisenemisest Liibanoni.

Ma usun, et ka see toimus Iisraeli sõjaliste plaanide kohaselt. See ei olnud otseselt vasturünnak. Iisrael ju tegutseb süstemaatiliselt. Kõigepealt otsib luureandmetega üles, kus need Hezbollah' võitlejad ja keskused on, kus nad oma moona hoiavad, kust nad rakette lasevad ja kes neid juhivad.

Esmalt nopiti välja nii-öelda suured juhid, siis tehti erakordselt nutikas ja väga verine kättemaksuoperatsioon piiparitega, mis näitab ka seda, et nad on väga innovatiivsed, ja nüüd siis minnakse nendesse kohtadesse füüsiliselt kohale. Kõigepealt eriüksusega, kes tuvastavad kohad ja siis minnakse maaväeüksustega neid kohti likvideerima.

Ega see kerge ülesanne ole, me ju nägime, et Afganistanis oli kogu maailma sõjaline jõud koos ja Taliban ikkagi juhib seda riiki edasi. Nii et igasuguse sellise geriljavõitluse vastu sõdimine on erakordselt keeruline.

Minu hinnangul on selle kõige üks põhjustest, et juba Obama ajal tõmbas USA ennast igasugustest konfliktidest välja ja ei ürita nii-öelda mängida maailma politseinikku. Sellega anti aga märku Venemaale, Iraanile ning kindlasti Hiinale – isegi Põhja-Korea laiab ringi –, et võite proovida küll, ameeriklased vaatavad pealt. Aga Iisraeli puhul see päris nii ei ole, et nad pealt vaatavad. Lisaks ei kuula Iisrael eriti seda, mida ameeriklased ütlevad, vaid teeb ikkagi oma asja, sest neid tabati 7. oktoobril nii valusasse kohta. 

Lääneriigid ju ka hoiatasid Iisraeli, et ta ei viiks oma maavägesid Liibanoni. 

No kindlasti Iisrael ei kuula Borrelli, kes seal kuskil midagi piiksub. Euroopa on täiesti kaotanud oma rahvusvahelise mõõtme. Praegu on Euroopas väga suur probleem, et sellist arvestatavat ja väga nähtavat liidrit tegelikult ei ole. Ühelgi riigil ei ole eesotsas sellist liidrit, kes asja juhiks ja Euroopa poolt enda kätte toimetada võtaks. 

Samas ei ole ka president von der Leyen veel ametis, nii et on selline vaikelu. Just seetõttu Iisraeli, Ameerika Ühendriike ega Iraani ei huvita üldse, mis Euroopa pealinnadest kostab, seda enam et Euroopa on selles küsimuses lõhestunud. On diplomaatia ja rahu pooldajad ning on ka need, kes saavad aru, et peab ka juudiriigi poolt olema, sest nemad kaitsevad oma eksistentsi ja kodu. 

Kui hulluks võivad asjad Lähis-Idas minna?

See konflikt on ju nii pika ajalooga, et pole põhjust arvata, et seal rahu tekib. Kui palju ta eskaleerub, oleneb Ameerika Ühendriikide postitsioonist, kui kaugele Ameerika Ühendriigid on valmis laskma seda konflikti areneda. Praegu, kus Biden on nii-öelda viimaseid päevi võimul, võib ta teha mingisuguseid samme, mis teda ajalukku viivad. Teisalt, kas tal see volitus täna enam on. Nii et Ameerika Ühendriikide positsioonist selles konfliktis oleneb erakordselt palju, kuidas nad nüüd Iraani karistusoperatsiooniga tegelevad. Kas ameeriklased ise teevad midagi, kas teevad juudid midagi ja mille vastu see suunatud on.

Mina olen veendunud, et kindlasti on üks osa sellest vastusest suunatud Iraani tuumaprogrammidele, sest see on juudiriigi jaoks eksistentsiaalne oht. Aga kuidas see läheb, ei tahaks ennustada. Sõda läheb ilmselt edasi ja käib kõikidel rinnetel. Iisrael teeb kõik selleks, et maksimaalselt vähendada Hezbollah' ja Hamasi mõju nendes piirkondades ja füüsiliselt vähendada ka nende hulka.

Tagasi üles