OTSE POSTIMEHEST ⟩ Pärtel-Peeter Pere: me pole kunagi lubanud, et linn puhastab lumest kõik kõnniteed

Tallinna abilinnapea Pärtel-Peeter Pere (RE) rääkis Postimehe otsesaates, et oktoobris annab linnavalitsus teada, millistelt kõnniteedelt hakkab linn lund koristama ja kus tuleb seda endiselt majaomanikul teha. Ta selgitas, et keegi pole pole kunagi lubanud, et linnavõim puhastab ise kõik kõnniteed.

Linnavalitsus otsustas tagasi osta Savisaare linnavalitsuse ajal 2006. aastal Urmas Sõõrumaa ettevõttele 30 aastaks antud Kalamaja põhikooli hoone, kui kalliks see läheb?

Kalamaja põhikool näeb nüüd tõesti lõpuks tunneli lõpus valgust ja me saame osta selle hoone tagasi ning hakata sellele juurdeehitust tegema. Need lepingud on sügaval Savisaare ajal sõlmitud ja kõik ekspertiisid on näidanud, et linnal olnuks juba tookord targem jätta need sõlmimata, aga kuna need sõlmiti, siis nüüd on tark hooned tagasi osta. Antud juhul läheb see maksma 5,15 miljonit. See on suur summa ja kui me ostame sellest lepingust tagasi ka ülejäänud koolimajad, siis need summad kasvavad veelgi. 

Olete tegemas eelarvet, kui palju jääb sinna sisse objekte, mille mõttekust uus linnavalitsus ei näe, aga mis tuleb lihtsalt lõpuni teha, kas arhitektide liidult terava kriitika osaliseks saanud Tallinna Haigla ehitust rahastatakse edasi?

Linna rahaline seis on hea, aga kui me räägime puhastamisest, siis eelarve raames saamegi vaadata, kust saab tarbetud õhku välja lasta. Linna tegevust on võimalik kokku tõmmata nii, et inimestele osutatavad teenused mitte ainult ei säili, vaid ka paranevad. Tallinna haigla hoone on teisejärguline, kui me räägime sellest, kuidas on võimalik ravijärjekordi lühendada. Me oleme juba alustanud Tallinna raviasutuste ühendamist ja suudame selle aastaga ka ära teha.

Kui rääkida hoonest, siis raha ei tule seinast ja meil ei ole olnud kunagi 800 miljonit eurot, et panna püsti üks hoone, mis võib ju isegi vajalik olla. Kuna arhitektide liit on andnud praegusele eelprojektile hävitava hinnangu, siis me arutame seda. Ehitama ei hakka me järgmisel aastal nagunii. Me räägime siin projekteerimisest ja nende uudiste valguses arhitektidelt, on ka see mitmeteistkümne miljoniline küsimus. On vaja rahulikult mõelda, kas me mitte ei torma ummisjalu ehitama Eesti ajaloo suurimat hoonet, mille praegune projekt on kaheldava väärtusega. 

Lapsed hakkasid meil nüüd eesti keeles õppima, äkki oleks aeg lõpetada ära ka venekeelne asjaajamine linnavalituses?

Tallinn muutub aina eestikeelsemaks, minu juhtida on keskkonna- ja kommunaalamet ning seal ma juba andsin korralduse, et meie teated lähevad edaspidi välja ainult eestikeelsetena. Mina ei ole ainus, kes selliseid otsuseid teinud on, nii et aasta pärast saab meid kõiki mõõta. Keegi ei peaks Tallinnas asju ajades rääkima vene keeles. 

Kas Peterburi tee tehakse lähitulevikus korda?

Hakkame Peteburi tee rekonstrueerimisega juba sügisel pihta. Vastu talve seepärast, et see toimub tihedas koostöös Rail Balticuga. Kevadel töö jätkub. Järgmise aasta eelarves on Peterburi tee esimeseks etapiks 13 miljonit ja plaanimisel on ka järgmised kaks etappi. Meil tuleb arvestada sellega, et tervikuna võib see maksma minna kuni 100 miljonit eurot. Kas me peame ta kogupikkuses maksimaalselt ümber ehitama koos kõikide kõnniteedega, selles ei ole ma kindel. Sõidutee peab seal kahtlemata korda saama, seda ei ole keegi kunagi kahtluse alla ka seadnud. Samas on seal näiteks hotell Susi kandis üks viadukt või sild, mida ei ole enam tarvis, kuna sealt alt ei kulge mitte ühtegi teed. Nii et see on mitme miljoni euro suurune küsimus, kas me võtame selle silla maha või teeme ta korda. Silla kordategemine on aga teistsugune asi kui lihtsalt tee korda tegemine. 

Ühe asja ma jätsin küll ära. Nimelt oleks Ülemistel hakatud viadukti alla ehitama rattatunneleid, need olid kavandatud kummalegi poole viadukti all olevat autoteed. Oleksime pidanud panema umbes kolmeks kuuks kinni kolm sõidurada linna siseneval suunal ja mina keeldusin sellest. Ma ei näinud, et see oleks olnud mõistlik rahakasutus. Nii et mingisugustele asjadele oleme ka «ei» öelnud. 

Miks ei lahene olukord Sõle ristmikul?

Ma olen kindel, et see laheneb. Me vajaksime liiklusmudelit, mis näitaks, et kui me teeme ühte või teist teeprojekti, mis saab siis liikluskoormusest. Siiani on linn küll üht säärast mudelit kasutanud, aga sellel puudub näiteks tehisintellekti võimalus, nii et ta on omade puudustega. Me peame suunama rohkem raha sellesse, et oleks võimalik paremate tehnoloogiate abil taolisi mudeleid teha. Meil pole Tallinnas mingil põhjusel võimalik isegi fooritsüklit loetud tundidega nupust muuta. Teeme seda piltlikult öeldes kruvikeerajaga. Samas on vaja teada, et kui me teeme kuhugi mingi tee, siis mida me peame selle ette valmistuseks tegema. Sõle ristmikul ja Paldiski maanteel jäi sellistest ettevalmistustest vajaka. 

Tallinnas on hakatud korda tegema bussipeatusi, aga esimeste päevade pilt oli selline, et kohale olid toodud liivahunnikud ja kinni oli pandud liiklus, aga töömehi polnud kusagil, miks see nii on?

Mul ei ole sellele küsimusele vastust, sest kõiki asju me veel ei suuda sedavõrd lühikese ajaga korda teha. Ma ei tea, miks liivahunnik on, aga töömeest ei ole ja miks seda just praegu tehakse ning mitte varem. Olen kursis sellega, et meil on ühistranspordi peatused paigaldatud kohati sõiduteele liiga lähedale ning ma ootan transpordiametist siiani vastuseid, miks see nii on ja kas meil oleks võimalik viia neid natuke eemale.

Samas on Tallinna kodulehelt võimalik saada informatsiooni, kus algavad järgmisel nädalal teetööd ja me ei paranda teid enam tipptundide ajal. Selle asja oleme suutnud ära teha. 

Praeguse koalitsiooni üks säravamaid ideid oli, et majaomanikelt võetakse ära kõnniteede puhastamise kohustus, lubasite nende tänavate nimekirja, kus linn ise puhastama hakkab juba augustiks või septembriks, kus see on?

Mina lubasin seda sügiseks. Sügis on käes, septembris ei jõudnud, aga eelmisel esmaspäeval käis see teema kabinetist läbi ja me otsustasime ära, millised kõnniteed puhastab linn. Me ei ole kunagi öelnud, et lõpetame kõikide kinnistuomanike lumekoristuse kohustuse. Oleme öelnud, et kavatseme palju rohkem kõnniteedelt lund ise rookida ja seda me sellel talvel ka teeme. Fookus on kesklinnal ja Põhja-Tallinnal, sest seal on jäänud kõige enam kõnniteid puhastamata, kuna need on kitsad ja vanu elektriposte täis. Samas liigub selles piirkonnas kõige rohkem inimesi.

Oleme valmis saanud lumekaardi ja anname inimestele teada, kelle tänaval hakkab lumekoristus toimuma ja kus mitte. Me ei jõua kõigile kõnniteedele, aga me võtsime erilise tähelepanu alla kohad, kus on suur käidavus. Oktoobris avalikustame info, et inimesed saaksid hakata valmistuma. Üks on kindel, kui lumi maha tuleb, siis tuleb see järsku ja suurtes kogustes ning seda ei hakka kunagi juhtuma, et igal tänaval on töömehed, kes selle kohe ära koristavad, aga ära me lume sealt koristame.