SÕJASTUUDIO Raivo Vare: see talv tuleb Ukrainale väga raske

Copy

Vaatleja Raivo Vare rääkis Postimehe «Sõjastuudios», et eelolev talv tuleb Ukrainale väga raske, kuna venelased võivad katkestada Ukraina elektrivarustuse täielikult. Ukraina presidendi teatel on venelased hävitanud kõik suuremate linnadega seotud soojuselektrijaamad.

Ukrainlased kardavad, et venelased võivad sel talvel hävitada täielikult Ukraina enargiasüsteemi. On see võimalik?

On küll. Ukraina president rääkis ÜRO Peaassambleel, et hiinlased annavad venelastele satelliidipilte Ukraina kolmest veel töötavast aatomielektrijaamast ja venelastel on plaanis neid rünnata. Täna on eksperdid täpsustanud, et tõenäoliselt ei rünnata mitte jaamu endid, vaid jaamade energiavarustust ehk neid varustusliine, mis on seotud aatomijaamadega ja mis peavad olema töökorras. Kui need liinid viiakse rivist välja, siis jaamad ei tööta.

Zelenskõi sõnul on venelased hävitanud kõik suuremate linnadega seotud soojuselektrijaamad, ja tõenäoliselt nii ongi. Teiseks on kahjustada saanud ka suur osa osa hüdrovõimsusest. 

Õhukaitset neile jaamadele ka sel talvel ilmselt veel ei jätku?

Ukraina on suur riik ja õhukaitse on koldeline ning seda lihtsalt ei jätku. Enam-vähem on suudetud ära kaitsta Kiiev. Loodetavasti suudetakse kontrolli alla võtta mõni elektrijaam, aga küsimus ei ole ju jaamas, vaid jaama varustusliinides, mille puhul on geograafiline haare palju suurem. Võimalik on rünnata mitte jaama ennast, kus on kaitse, vaid midagi, mille puhul on kaitse nõrgem. Rünnata seda, mis sinna jaama viib või sealt välja viib.

Nii et kahjuks tuleb selleks valmistuda, et talv tuleb üliraske. Ega juhuslikult Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen Kiievis käies ei rääkinud just energeetikaküsimustest ja selleks antavast abist 160 miljonit. Ka Eesti on andnud soojuselektrijaamade jaoks varustust, paraku suure riigi jaoks sellest tõenäoliselt ei jätku. Nii et saab olema väga raske talv ja see ongi venelaste arvestus, et sundida ukrainlasi rahuläbirääkimistesse. 

Täna peaks Ukraina president tutvustama Valges Majas oma võiduplaani. Milles see seisneb?

Ametlikult meil selle kohta informatsiooni ei ole, teame vaid seda, mida president ise selle kohta on tilgutanud või mida on tema aparaadi kõige võimsam hall kardinal Jermak rääkinud. Mõningaid arvamusi on anonüümselt avaldanud ka Ameerika ametnikud.

Zelenskõi on öelnud, et ta pani võiduplaani isiklikult kokku koos väga kitsa ringi inimestega. Me teame, et selle plaani kokkupanemise põhjus oli mõneti seotud ka USA sisepoliitilise olukorraga. Osa plaanist käib selle kohta, mis tuleb pärast sõda ehk NATO liikmelisus ja osa on neid asju, mis on juba praegu laual. See on Kurski operatsiooni jätkamine, relvastuse hankimine ning õhutõrje teema.

Ilmselt on seal ka soov kasutada kaugmaarelvi Vene territooriumi ründamiseks?

Kindlalt on. Ka eksperdid on öelnud, et seal on kindlalt soov, et andke relvi, sest neid on vähe ja teiseks lubage kasutada neid relvi Venemaal olevate sihtmärkide ründamiseks. Ameeriklased on siin juhtpositsioonis, sest suurem osa kõikidest täppiskaugmaarelvadest, mis üldse on praegu lääne alliansi käsutuses, on kas Ameerikas toodetud või siis koosnevad nad osaliselt USAs toodetud komponentidest ja ameeriklastel on seetõttu nende kohta absoluutne vetoõigus. Ameeriklased on aga võtnud positsiooni, et nemad kardavad sõja eskaleerumist ja seetõttu nad neid Vene territooriumi ründamiseks kasutada ei luba. 

Millised olulised liikumised toimuvad rindel?

Venelased jätkavad survet kõigis rindelõikudes, kõige suurem probleem on praegu Pokrovski osas, mis on olnud ukrainlastel hästi kaitstud, nii et venelased ei ole saanud sinna sisse murda. Halb uudis on aga see, et nad tulevad kõrvalt ja on suur oht, et Pokrovsk piiratakse sisse.

Praeguse seisuga on ukrainlased ise öelnud, et nende väed taganevad sealt, et mitte katlasse jääda. See ongi praegu venelaste taktika – suruda. Neil on seda vaja selleks, et unustada Kursk ja näidata mingisugustki edu, survestamaks Ukrainat läbirääkimistesse. Samuti survestada läänt, et nemad omakorda survestaksid Ukrainat alustama läbirääkimisi. 

Tagasi üles