OTSE POSTIMEHEST ⟩ Hiina-ekspert Märt Läänemets: Hiina ei ole meie liitlane

Riigikogulaste visiit Hiina Rahvavabariiki on tekitanud Eestis diskussiooni selle üle, kuidas Eesti üleüldse peaks suhtuma riiki, kelle tegevus on tihtipeale meie väärtustega vastuolus. Postimehe otsestuudios oli külas sisekaitseakadeemia teadur ja Hiina-ekspert Märt Läänemets.

Läänemets lahkas Postimehe otsestuudios Hiina eesmärke ja tegutsemist läbi ajaloo. Ta kirjeldas, kuidas praeguse geopoliitilise olukorra juures on juba aastaid muutunud teravamaks läänealliansi ja autoritaarsete riikide alliansi omavahelised suhted ning kohati on see vastuolu võtnud lausa külma sõja meetmed. Eriti nüüd, kui Euroopas käib sõda, peame pooli valima,» ütles ta. Hiina kohta ei saa tema sõnul öelda, et nad oleks otseselt Venemaa liitlased vaid nad ise nimetavad end strateegilisteks partneriteks. 

«Kui me selle sõja kestel oleme Hiina seisukohti jälginud, kes on jälginud - tundub, et riigikogulased väga ei ole, siis Hiina päris otse ja ka ridade vahelt õigustab seda,» rääkis Läänemets. Ta kirjeldas, kuidas Hiina kasutab Ukraina sõja kontekstis kriitikat lääne suhtes, et lääs on sõja algatanud ning Venemaal on õigus oma piire kaitsta. «Mitte kusagil, ega kunagi ei ole nad öelnud, et Venemaa agressiivne sissetung on selle sõja põhjus,» ütles ta.

Samal ajal kui lääs on kehtestanud Venemaale sanktsioone on laienenud ka Hiina ja Venemaa omavaheline kaubavahetus. «Ega me täpselt ei tea, kust ja kui palju, aga Hiina tõenäoliselt varjatud kujul varustab Venemaad komponentidega, millega nad saavad relvastust toota. Niiet Hiina ei ole meie liitlane,» lisas ta. 
 

Ehkki lääneühiskond ja Eesti on Hiinaga seonduvatest ohtudest teadlikud, on meie diplomaatiline suhe Hiinaga siiski ettevaatlik. Läänemets kirjeldas, et selle taga on peamiselt Hiina mõju maailma majandusele. Hiina ambitsioon on olla maailmas number üks jõud ning see tähendab, et neil on ka huvi Eesti vastu. «Ilmselgelt juhtide kõnedes ja strateegiadokumentides nad ei varjagi seda, et nende huvi on saada maailma juhtriigiks ja tõugata Ameerika Ühendriigid kõige mõjukama riigi staatuselt. Sinnapoole nad ja murravad teed,» tõdes ta. Hiina kasutab selleks lisaks koostööpoliitikale ka kaubandust, diplomaatiat, majandust ja pehmet jõudu. «Kõik selleks, et tekitada sõltuvust ja siis majanduslike hoobadega hakata mõjutama ka poliitikat. Oleks naiivne arvata, et Eestis seda ei tehta.»

Õnneks on Eesti Läänemetsa sõnul sellesmõttes heas olukorras, et me ei ole veel väga Hiinast sõltuvad, kuigi mõnel puhul oleme sõltuvad Hiina kaupade odavuse tõttu. Teisalt on Hiinal suur huvi osaleda ka näiteks taristu- ja muudes projektides ning nendesse investeerida. Taristuprojektides on Hiina osalenud igal pool maailmas ning neid kasutatakse enda jaoks ära. «Arvestama peab sellega, et Hiina ei kingi seda raha. Need taristuprojektid jäävad rohkem või vähem nende Hiina kompaniide kontrolli alla. Aga Hiina puhul on teada, et kõikvõimas kommunistlik partei kontrollib ja ka kõik eraettevõtted on kohustatud kommunistliku parteiga koostööd tegema,» sõnas ta. Näiteks, kui Hiina rahastusega ehitataks Tallinn-Helsingi tunnel, on see Hiina riigi kontrolli all. Sama on Hiinlased teinud näiteks Euroopas erinevate sadamataristutega. 

Lisaks eelmainitule tuli saates juttu näiteks Hiina ja Venemaa sarnasustest ja erinevustest, Hiina enda siseelust ja paljust muustki.