OTSE POSTIMEHEST ⟩ Kristina Kallas: koondamislaine riigisektoris tuleb päris suur

Postimehe otsestuudios käis haridus- ja teadusminister ning Eesti 200 juht Kristina Kallas, kelle käest küsisime loodava riigieelarve kohta. 

Saatejuht on Tarvo Madsen.

Kallas ütles, et on oluline märkida, et päriselt toimus maksuplaane välja töötades avalik arutelu ning ettevõtjad said laua taga oma ettepanekud esitada. Põhjus, miks just kasumi maksustamise kasuks otsustati on Kallase sõnul selles, et teised alternatiivid olid suurema negatiivse mõjuga majanduskeskkonnale ja ettevõtetele. «Seal olid riskid suuremad ja riskide maandamise tulemusi me ei teadnud, et kuidas neid riske maandada. Ehk olukorras, kus majandus on olnud kolmandat aastat languses ja on praegu näha märke majanduse taastumisest ei saa teha suure riskiga maksuotsust, mille puhul me ei tea, milline mõju tal majanduskeskkonnale on,» ütles Kallas. 

Samuti rääkis kasumimaksu poolt asjaolu, et seda mudelit on rakendatud ka teistes riikides. Seega on võimalik arvutada maksu potentsiaalset mõju. «Jah, ta toob riigieelarvesse raha vähem, kui tooksid teised alternatiivsed variandid, aga kui kaaluda riigieelarve sissetulekut vs majanduskeskkonnale kahju tekitamist, siis on ilmselge, et me ei saa sellist otsust vastu võtta,» lisas ta. 

Küsimusele, kes loodava kasumimaksu puhul on selle mõju osas valitsusel pilt ees vastas Kallas, et see sõltub ka sellest, kui suur on nende ettevõtjate hulk, kes hakkavad kasumit peitma või näitavad seda väiksemana. «Tõenäoliselt ei saa see olla pikki aastaid, sest ettevõtete kasumi pealt ettevõtete võimekust ka turult laenu võtta ja kapitali saada hinnatakse ja ettevõte ei saa lõputult kasumit peita,» rääkis Kallas. 

Julgeolekumaksust rääkides sõnas Kallas, et vajaminevad 1,6 miljardit riigikaitsesse suudetakse järgnevate aastate jooksul sinna suunata. Samuti kinnitas ta, et riigikaitsemaksust kõik läheb just riigikaitsesse, mitte eelarveaukude täitmiseks. «Eelarvepuudujääki me lapime kärbetega,» kinnitas ta. 

Samuti tuli juttu sellest, et praeguse seisuga on julgeolekumaks ajutine, ehk 2028. aastal tühistub see automaatselt. See tähendab, et järgmine valitsus peab tegema otsuse, kas sellega jätkata või mitte. Ta toonitas, et sel puhul on oluline, et valijad oleksid nõudlikud ja ootaksid parteidelt ka pikemat plaani eelarve osas. «Ka Eesti 200 jaoks oli väga halb üllatus, kui me valitsusse tulles päriselt nägime, mis seisus see riigieelarve oli. See oli selline tunne, et nagu kuskil oleks käinud suur pidu, veinipudelid on tühjad ja teie saabute ning arve esitatakse teile,» ütles ta. 

Riigieelarve laua taga suutsid poliitikud kärpida rohkem, kui algselt oli avalikkuse ees räägitud. Nimelt kärbitakse järgnevate aastate jooksul pea miljard eurot. Kõige tunnetatavam tavalisele inimesele saab Kallase hinnangul olema näiteks toetuste kärped. «Me oleme nüüd juba tagasi tõmmanud haigushüvitiste lae, oleme vähendanud vanemahüvitise summasid, väga paljud kultuurivaldkonna toetused lähevad kärpe alla,» loetles Kallas. Samuti kärbivad tööjõu- ja majandamiskulusid ministeeriumid ja nende allasutused, ehk hulk inimesi riigisektoris jääb tööta. «Arvan, et koondamislaine riigisektoris tuleb päris suur,» ütles ta. 

Lisaks eelmainitule tuli saates juttu ka kõrgharidusest, õpetajate palgast ja töötingimustest ning majandusmeetmetest, mida valitsus plaanib ellu hakata viima. Samuti tuli juttu tervishoiusüsteemist.