OTSE POSTIMEHEST ⟩ Vladimir Svet: me ei suuda ELile lubatud neljarealisi maanteid 2030. aastaks välja ehitada

Taristuminister Vladimir Svet (SDE) möönis, et Eesti ei suuda täita Euroopa Liidu eest võetud kohustust ehitada aastaks 2030. lubatud mahus valmis neljarealisi maanteid. 

Tulete otse valitsuse istungilt, kus tuleva aasta kärpeplaanid enam-vähem paika pandi. Mida otsustati, mida kärbitakse?

Täna räägiti varasemalt esile kerkinud lisavajadustest, mis on seotud erinevate õigusaktide ja direktiividega, mis justkui peaksid eeldama täiendavaid kulusid ja täna siis arutati, kuidas neid kulusid mitte teha.

Suuremad otsused on ees. Täna alates kella 15st eelarve arutamine jätkub ja kestab niikaua, kui on vaja.

Mitmed teised ministrid on otsast avaldama hakanud, mida plaanivad kärpida. Teie enda valdkonnas – kust võtate kärped?

Muidugi palgafondid, igasugu majandamiskulud nii ministeeriumis kui ka meie hallatavates asutustes nagu riigilaevastik ja transpordiamet. Ma ei välista, et mingites kohtades tuleb minna ka personali kallale.

Kindlasti kärbime toetust, mis on olnud nii pool miljonit aastas alates koroona-ajast – kohalike omavalitsuste lammutustoetus.

Transpordiametis läheme kärpima seda, mida nimetatakse perioodiliseks hoolduseks. See tähendab seda, et meil on järgmistel aastatel vähem uus märke, vähem igasugu märgistust.

/.../

Eesti riik on võtnud Euroopa Liidu ees kohustuse, et me arendame välja põhimaanteed 2030. aastaks. Viimased paar aastat on tulnud signaale, et me ei saa valmis. Mis seis on?

Praeguse rahastusega me ei suuda. Tallinn-Pärnu suunal on meil kaks lõiku ehitamisel, alates Pärnust kuni Saugani ja üks lõik kohe pärast seda. Selle jaoks on olemas rahastus ühtekuuluvusfondist ja ehitus läheb kohe käima (lõigud on projekteeritud, kuid maad ei ole riigile välja ostetud, mis tähendab, et ehituse algusaega ei ole hetkel võimalik prognoosida – toim).

Veel üks lõik on Päädeva-Konuvere, mille osas ootame praegu valitsuse otsust. EL toetus on 40 miljoni eraldamise osas olemas, meil oleks vaja panna 40 miljonit juurde.

Tartu suunal on meil kaks lõiku Mäost edasi Tartu poole projekteerimisel. Järgmisel aastal on need projektid valmis ja siis on meil uuesti küsimus, et kuidas me liigume nendega edasi.

Ida-Viru suunal on just praegu käimas eriplaneeringu koostamine eesmärgiga, et riigil tekiks võimalus omandada maid. Seda selleks, et tulevikus oleks võimalik seal maanteed rajada.

Tegeleme 2+2 maanteede edasiarendamisega, aga fakt on see, et meil pole praegu piisavalt vahendeid, et kas ja kuidas neid aastaks 2030 välja ehitada.

Üks asi on rahapuudus, aga kui mõelda, kaua võtab reaalsuses aega planeerimine või maade väljaostmine, see pole ju tegelikult võimalik, et 2030. aastaks saaksid need kolm suunda valmis?

Ka mina ei usu, et need kolm suunda saavad valmis. Aga arvan, et terve mõistus pole ei siit Eestist ega ka Euroopa Liidust kuhugi kadunud. Kontekst, millest me räägime, on kärped, maksud, 2+2 teed. Seda kõike varjutab Venemaa alustatud sõda Ukrainas, otsene oht julgeolekule Euroopas ja vajadus meil tõsta drastiliselt kaitseinvesteeringuid.

Olen sajaprotsendiliselt kindel, et kui ütleme läbirääkimistel Euroopa Liiduga, et meil on valik on kas laskemoon või teed, siis seal tervet mõistust jagub, et saada aru, et mingit muret sellest (et 2+2 maanteid ei jõuta välja ehitada – toim) sellest ei teki.

Me ei suuda liikuda edasi tempos 2020-2030, kuid liigume edasi kõigis kolmes suunas.

Pikka intervjuud Vladimir Svetiga saab vaadata videost.

.