SÕJASTUUDIO ⟩ Rainer Saks: Ukraina suunas tulistatud Vene droonid võivad jõuda ka Eestisse

Julgeolekekspert Rainer Saks rääkis Postimehe «Sõjatuudios», et Ukraina on välja arendanud võimekuse tõrjuda droonid sihtmärgist kõrvale ja nii võiski sihitult lendav droon sattuda Lätti. Tema hinnangul suudavad Ukrainas sihtmärgi kaotanud Vene droonid lennata ka Eestisse. 

Kuidas võis Vene droon Lätti sattuda?

Seda me kahjuks väga täpselt ei tea. Me teame seda, et samal ööl oli õhurünnak Ukrainale, kus Venemaa kasutas Iraani Shahedi tüüpi droone. Nendest droonidest mingi osa mingil põhjusel lahkus Ukraina õhuruumist ja läks Valgevenesse ning praegu näib, et üks nendest droonidest lendas seni, kuni tal kütus otsa sai ja potsatas siis sinna Lätti maha. 

Läti kaitseministeeriumi pressikonverentsil ei osatud seletada, miks lõhkeaine ei plahvatanud. Kas siis ei juhtugi midagi, kui droon niisama maha potsatab?

Ma ei ole selle ala ekspert, aga Ukrainas on iga päev näha neid allakukkunud droone, mis ei plahvata, nii et järelikult see detoneerimine saabub mingi teistsuguse kontakti pealt, kui nad niisama alla liuglevad.

Ukraina on arendanud sellise elektroonilise võitluse võimekust, mis kuidagi lööb need droonid oma sihtmärgist kõrvale. Nad lendavad õhus edasi ilma konkreetse sihtmärgita, mingil hetkel lõpeb kütus otsa ja nad lõpuks lihtsalt maanduvad kuhugi. Tundub, et selline maandumine ei too kaasa nende plahvatamist.

Selliseid juhtumeid, kus droon on kas alla kukkunud või jõudnud mõne NATO riigi õhuruumi, on mitmeid. Kas venelased lihtsalt testivad, kuidas NATO sellele reageerib?

Sellist veendumust seni ei ole, pigem annab see märku sellest, et Venemaa ei suuda neid rünnakuid kvaliteetselt läbi viia ja kontrollida. Ma ei usu, et venelased on sihilikult kasutanud millekski Poola või Rumeenia õhuruumi. Pigem võiks seda nimetada lohakuseks või eksimuseks.

Kui Venemaa üritab rünnata Rumeenia piiri lähedal Ukraina sadamaid, siis seal võib see olla planeerimisviga ja võib-olla põhjustavad seda ka ilmastikunähtused. Samas näiteks Valgevene õhuruumi lahkuvatel droonidel ei ole küll mitte mingisugust ratsionaalset seletust. See jääb praegu küll väga arusaamatuks ning hämaraks, kuidas nad sinna satuvad. On võimalus, et Ukraina suunab droonid sihtmärkidest kõrvale ning edasi lendavad nad kuidagi sihitult ja keegi ei suuda nende üle kontrolli taastada.

Valgevene puhul on oletatud ka seda, et Venemaa üritab tekitada mingit konflikti Valgevene ja Ukraina vahel, aga see on siiski väga meelevaldne tõlgendus. Kui puhkeks sõda Valgevene ja Ukraina vahel, siis Venemaa tõenäoliselt oleks sunnitud annekteerima kogu Valgevene territooriumi, kuna Valgevene armee ei suuda tõenäoliselt väga kaua Ukraina vastu sõdida.

Me ju näeme praegu Kurski operatsiooni puhul, et Venemaal ei ole vägesid Ukraina pealetungi takistamiseks. Nii et ma arvan, et see on ikka pigem selline tehnoloogiline probleem, mida Venemaa ei suuda lahendada ja see on põhjustanud need droonide lendamised üle piiri.

Sellisel puhul tuleb aga tähele panna, et säärastest juhtumitest võib eskaleeruda väga tõsine konflikt. Ma ei ole küll nõus sellega, et sellistele intsidentidele üldse ei reageerita, aga möönan, et sõjaline ülereageerimine olukorras, kus sa ei ole kindel, kas Venemaa läkitab need droonid sihilikult või mitte, ei pruugi ka kasulik olla. Nii et see on päris suur väljakutse nendele riikidele, kuhu need droonid satuvad. 

NATO õhuruumi valvatakse päris hoolega, kas venelaste drooni sisenemist sinna märgatakse kohe?

Ma ei tea täpselt, kuidas Poola ja Rumeenia ning ka Läti oma õhuruumi jälgivad. Olen pigem seda meelt, et selle objekti peaks tuvastama enne, kui ta NATO õhuruumi siseneb. Droonid paraku lendavad suhteliselt madalal, radarid nii madalal hästi ei tööta, aga praegu vähemalt jääb mulje, et Poola on küll reageerinud nendele rünnakutele juba eelnevalt.

Samas tuleb tunnistada, et droonid on lääneriikide jaoks täiesti uudne relv ja võib-olla ei olegi nii lihtne neid niimoodi hävitada. Ukraina on selle küsimusega töötanud nüüd natuke vähem kui poolteist aastat ja saavutanud teatud efektiivsuse droonide hävitamisel.

Lääneriikidel on droonide hävitamisega ainuke kogemus Iraani rünnakust Iisraelile ja siis lasti Iisraeli suunas liikuvaid Shahedi droone alla väga kalliste rakettidega. Seda Ukraina endale kindlasti lubada ei saa, nii et nad on üles ehitanud teistsuguse mitmekihilise õhukaitse. Lääneriikidel endal sellist vahetut kogemust hetkel ei pruugi isegi olla. 

Eilsel Läti kaitseministeeriumi pressikonverentsil öeldi, et igasuguseid tuvastamata objekte ei saa hakata kohe alla tulistama, sest tegu võib olla eralennukiga.

Droon lendab sama kiiresti kui lihtne eralennuk ja ka umbes samal kõrgusel. Nii et kui sa visuaalses kontaktis selle objektiga ei ole, siis ei pruugi tõepoolest radar seda niimoodi tuvastada.

Kui need droonid tõesti eksivad teelt või on ukrainlastel võimekus neid oma õhuruumist välja tõrjuda, siis tekib küsimus, kui kaugele nad võivad eksida ja kas ka Eestis võib säärane Venemaa droon kellegi tagahoovi sattuda?

Venemaa laseb neid droone välja väga mitmest suunast. Üks koht on lõunast Rostovi juures ja Krimmist ning teine koht on Kurski ja Belgorodi ning Brjanski oblastist, mis on Ukraina põhjapiiridel. Praegu räägime nendest droonidest, mis on välja tulistatud Ukrainast põhja pool. Need droonid on tõepoolest võimelised läbima distantsi, jõudmaks Ukrainast läbi kogu Valgevene Lätti. Iraani droonid suudavad Ukraina õhuruumist välja suunatuna jõuda ka meie juurde.