OTSE POSTIMEHEST ⟩ Signe Riisalo: kärped puudutavad vanemahüvitist, osaliselt ka pensionäride toetust ning ülalpeetavate ravikindlustust

Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo (RE) rääkis Postimehe otsesaates, et sai valitsuselt toetuste osas kärpimiseks kolm suunist. Hooldekodudes elavatele vanaduspensionäridele ei maksta enam üksi elava pensionäri toetust, ülalpeetavad abikaasad jäävad ilma ravikindlustusest ning vanamahüvitise lagi tuuakse alla. 

Täna tegi valitsuskabinet kokkuvõtte nulleelarve protsessist, kuidas pilt on?

Eelarve tegemine on igal aastal keeruline ja eks ta on sellele aastal täpselt sama moodi keeruline. Peab küll ütleme, et sihid on sellel aastal väga selged, kuna koalitsioonilepe sai valmis alles hiljuti, nii et me teame täpselt, kuhu me tegelikult oma pilgu sihime.

Kolm  ministeeriumi, sotsiaalministeerium, majandus-ja kommunikatsiooni ministeerium ning rahandusministeerium on sisuliselt pea aasta olnud protsessis, mida me oleme nimetanud null-eelarveks. Oleme läbi analüüsinud sisuliselt iga tegevuse, mis nendes ministeeriumides on, et aru saada, kus on võimalik bürokraatiat vähendada. Bürokraatia vähendamine tähendab ka mugavust inimestele, kellel on võimalik taotleda ühes kohas või samaaegselt ühe taotlusega ka mõnda teist toetust või staatust. Loomulikult oleme ka otsinud neid kohti, kus oleks võimalik kokku hoida. 

Kas tahe leida oma ministeeriumist kärpekohti on ministritel olemas või on olukord nii nagu meediast paistab, et põhimõtteliselt ollakse kärpimisega nõus, aga oma ministeeriumile tahab minister erisusi?

Kui sa juhid ühte ministeeriumit ja tead, kui kitsad on need olud ministeeriumi poolt vaadates, siis loomulikult oled sa natuke nagu kahes paadis korraga. Ühtepidi on kogu valitsuse eesmärk olla säästlikum, selleks et tagada jätkusuutlikkus riigi toimimisel ja ka hüvedele, mis me pakume. Teise poole pealt sa soovid ju ikkagi oma valdkonnale parimat ja oled ka natuke nagu kaitses. Eks see kuldne kesktee tuleb leida nii valitsusel kui igal ministril üksiti. Loomulikult on tarvidus olla osades kohtades natuke rohkem kaitses ja teistel hetkedel teha koostööd, aga tahe on valitsusel seekord küll väga kõrge.

Me teame juba, et keskmise pensioni tulumaksuvabastus kaob ära, aga milliseid toetusi veel kärbitakse?

Mis puudutab pensionide teemat, siis selles on koalitsioonis selge ja kindel kokkulepe. Pensionid indekseeritakse järgmisel kevadel ja ka sealt edasi järgnevatel aastatel sama moodi, nagu seda on tehtud siiani, nii et pensionide osas mingisugust muudatust või kokkuhoidu täiendavalt kokku lepitud ei ole ja rohkem selle üle ka ei arutleta. 

Küll on aga räägitud muudest meetmetest ja kolm suunist sotsiaalkaitseminister täna ka valitsusest sai. Ma sain suunise, et nendele vanaduspensioni ealistele, kes elavad üldhooldusteenusel, me tulevikus ei maksa enam ühekordset üksi elava pensionäri toetust, sest faktiliselt nad üksinda ei ela. Ühekordne toetus on 200 eurot aastas, aga need üldhooldusel viibivad vanaduspensioni ealised inimesed saavad ju sõltuvalt omavalitsusest keskmiselt 590 eurot igakuiselt. Nii et nad saavad seda avalikku raha juba täna seoses hooldereformiga oluliselt suuremas summas, kui on see üksi elava pensionäri toetus. 

Teine suunis, mille ma valitsuskabinetist kaasa sain, puudutab ülalpeetavaid abikaasasid, kes kasvatavad alla kaheksa aastast last ja kes on teinud oma perekonnas valiku, et kas ema või isa ei käi igapäevaselt tööl ja kellele eest riik on siiani maksunud sotsiaalmaksu ravikindlustuse katteks. Selliseid inimesi on umbes 1100 inimesega. 

Kolmas soovitus, millega ma täna valitsuskabinetist lahkusin, puudutab vanemahüvitist. Vanemahüvitise lagi on täna 4750 eurot ja see on kolmekordne üle-eelmise aasta keskmine palk. Kui ma vaatame käesoleva aasta keskmist palka, mis on jõudnud 2000 euroni, siis ülejärgmisel aastal me räägiksime juba 6000 euro suurusest vanemahüvitisest. Nii et me soovime tuua vanemahüvitise lae kahekordse keskmise tasemele ja samal ajal vabastame inimesed kohustusest, et nad peaksid jälgima, kui palju nad vanemahüvitise perioodil tööd teevad.

Kas need kärped puudutavad tulevat aastat ja edasipidi võib veel midagi tulla?

Mina väga usun, et need on need kokkulepped, mis selle eelarve tegemise protsessis on kokku lepitud ja kaugeltki mitte kõik need asjad ei rakendu juba järgmisel aastal. Neid tuleb ette valmistada ja see võtab aega, nii et esimene võimalik rakendumise aeg on 2026. aasta. Mis puudutab üksi elava pensionäri toetust, siis see on ainuke nendest kolmest meetmest, mida me 2025. aasta jooksul juba saame rakendada. Seega 2025. aasta sügisel need umbes 6500 vanaduspensioni ealist inimest, kes on üldhooldekodus ja saavad avalikku raha, nemad tõepoolest ei kvalifitseeru enam üksi elava pensionäri toetusele.

Kui palju vähendatakse personali nii ministeeriumis kui sotsiaalkindlustusametis ja kas selle all kannatavad teenused?

Nii sotsiaalministeerium kui ka sotsiaalkindlustusamet on riigiasutused nagu kõik teised, kes selle 10 protsendilise kärpe alla lähevad. See aga tähendab, et me peame kokku hoidma ka tööjõu kulude pealt. Sotsiaalkindlustusamet on juba varasemalt seda kokkuhoidu teinud ja tööjõudu vähendanud. Eelmise aasta sügisega võrreldes on sotsiaalkindlustusametis töökohti veerandi võrra vähem. See loomulikult pikendab toetuste menetlemist, inimesed ei saa abi kätte kohe tähtaja esimesel päeval. Kõige olulisem muudatus on puuetega inimeste osas, puude taotlemisel me pikendame menetlusperioodi kahe nädala võrra.

Mis lastetoetuste vajaduspõhiseks muutmisest saab?

Ma tulen ikka selle juurde tagasi, mis koalitsioonileppesse kirja sai ja seal on ju kirjas, et me analüüsime seda. See valitsus on võtnud eesmärgiks analüüsida sotsiaaltoetuste vajaduspõhiseks muutmise võimalusi. Täna me sellest ka põgusalt rääkisime. Valitsuse tööpaani see punkt tuleb, aga ta on natuke laiem, kui ainult sotsiaalministeerium ja natuke laiem kui ainult sotsiaaltoetused. Täna tegelikult puudub arusaam sellest, milline informatsioon meil leibkondade kohta on ja millist informatsiooni me vajame, et teha otsuseid vajaduspõhiste toetuste ja hüvede kohta. Samuti pole selge, millised on riigi õigused neid andmeid kasutada.