SÕJASTUUDIO ⟩ Neeme Väli: suure tõenäosusega tulistas F-16 hävitaja alla Ukraina enda õhutõrje

Kindralmajor reservis Neeme Väli rääkis Postimehe «Sõjastuudios», et ilmselt tulistas F-16 hävitaja alla siiski Ukraina oma õhutõrje, sest kui tegemist oleks olnud tehnilise rikkega, oleks piloot jõudnud katapulteeruda.

Eelmisel nädalal kukkus alla üks Ukrainale kuuluv F-16 hävitaja. Miks see juhtus?

Faktidena teame avalikest allikatest seda, et üks F-16 hävitaja sai tõepoolest pihta ja see toimus massiivse Vene õhurünnaku käigus. Teame ka seda, et piloot hukkus, ehk siis lennuk sai pihta nii tugevasti, et piloodil ei õnnestunud katapulteeruda. Teada on seegi, et selle vahejuhtumi järel sai Ukraina õhuväe juhataja ametist priiks.

Mida sellest siis järeldada saab? Ma arvan, et see intsident toimus ikka millegi tagajärjel. See ei saanud olla tehniline rike. Kui see oleks olnud tehniline rike, siis suure tõenäosusega oleks piloot jõudnud katapulteeruda ja ta oleks jäänud ellu. Täna spekuleeritakse selle üle, mis asi see oli, millega lennuk pihta sai – kas oli tegemist mingisuguse Venemaa tegevusega või oli see Ukraina oma õhutõrje tehtud viga.

Kuigi Zelenskõi on öelnud, et õhuväe ülema ametist vabastamine ei olnud selle intsidendiga seotud, siis ma pigem kaldun arvama vastupidist. See võis olla tõenäoliselt Ukraina õhutõrje viga. Õhutõrje tegevus on hästi kompleksne ja mitmekihiline, kasutatakse väga erinevaid relvasüsteeme. Nüüd on õhukaitse rollis veel ka F-16 hävitajad, nii et see kõik on väga keeruline.

Kas sellest vahejuhtumist võib järeldada, et ukrainlased peavad lahinguolukorras siiski alles õppima F-16 hävitajaid kasutama?

Kindlasti. Sellise relvasüsteemi kasutuselevõtt on nende jaoks uus asi. Ukrainlased on küll kasutanud nõukogude päritolu lennuvahendeid juba sõja algusest saadik, aga kuna suurt osa õhuruumist kontrollib ka Venemaa, siis mitte niivõrd intensiivselt. Arvestada tuleb ka sellega, et F-16 on oma kasutusvõimalustelt ja omadustelt teistsugune masin ja kõiki neid võimalusi tuleb veel alles tundma õppida.

See, et esimese sammuna nende lennukite kasutuselevõtul alustati just õhukaitse tugevdamisest, on täiesti loogiline. Eriti kui arvestada seda, et praegu ei ole neid lennukeid Ukrainas kohal just väga palju. Nii et siin on ukrainlastel palju õppida. Kahju on siiski rohkem piloodist, sest lennukeid on läänest veel tulemas, aga kogenud piloodi väljaõpetamine võtab aastaid. 

Kui neid F-16 hävitajaid tuleb rohkem, siis kuidas ukrainlased võiksid neid veel kasutada?

F-16 on väga universaalne lennuk. Lisaks õhukaitsele saab teda kasutada ka muudes rollides, näiteks maapealsete üksuste toetamiseks. Ma usun, et Ukraina hakkab seda ka tegema, aga see tähendab, et lennukile pannakse teised relvasüsteemid. 

Samuti peab olukord olema selline, et Vene õhutõrje ei saaks neid kohe alla tulistada. Just seetõttu on ukrainlased täna ettevaatlikud. Kui Ukraina jõuab sinnamaani, et venelaste õhutõrje ei suuda neid lennukeid kahjustada, siis saaks neid tõesti maaväe toetamise rollis kasutada ja ilmselt seda siis ka kiiresti tehakse. 

Miks on viimsel ajal just Harkiv ja Sumõ sattunud taas venelaste tugevate õhurünnakute alla?

Eelnevad päevad on tõepoolest näidanud, et Harkiv ja ka Sumõ on väga tugeva Vene õhuvahendite ründe all. Ma usun, et põhjuseid on mitu. Üks asi on see, kuidas Ukraina oma õhuruumi kaitsmist prioritiseerib. Õhutõrjevahendeid teadupärast igale poole ei jätku ja paratamatult tuleb neid paigutada nii, et olulisemad punktid riigis oleksid kaitstud. Kindlasti on pealinn oluline ja ma usun, et seal on ukrainlaste õhutõrjekuppel tunduvalt tugevam kui näiteks Sumõs.

Siin on kindlasti ka poliitiline aspekt. Zelenskõi on ju korduvalt öelnud, et üks põhjus, miks Kurskis ollakse, on just nimelt soov luua puhvertsoon, vähendamaks Venemaa võimalusi rünnata Ukraina asulaid. Nüüd on siis Putin proovinud tõestada, et Kurskis küll ollakse, aga me saame rünnata endiselt ja väga tugevalt.

Mis toimub Kurski oblastis? Venelased on sinna küll 30 000 meest juurde toonud, aga erilisi tulemusi see andnud ei ole?

See ei ole tõepoolest erilisi tulemusi andnud. Juhtimine Kurski suunal on Vene poolel jätkuvalt kaoses. Nad ei ole suutnud sinna liigutada ühtegi suuremat väekoondist, kokku on kraabitud väikesed killukesed igalt poolt, kust neid saada on olnud. Positiivne uudis on see, et väidetavalt on sinna nüüd jõudnud ka mingisugused väikesed allüksused 44. armeest. 44. armee teadupärast opereerib aga Donetski oblastis, nii et ilmselt ikkagi hakkab surve rindejoonele nüüd ka mujal vähenema.

Iseasi on see, mis on ukrainlaste eesmärk ja kui kaugele tahetakse Venemaal jõuda. Ma ise arvan, et väga palju kaugemale pole neil mõtet pressida, sest siis tekivad probleemid logistika ja kõige muuga. Kuni Venemaa-poolne segadus kestab, proovitakse ilmselt veel väikeste üksustega kuskile kaugemale sisse imbuda, aga praegu on juba infot, et rindejoont püütakse stabiliseerida. Juba kaevutakse ja ehitatakse positsioone.

Ka geograafia on siin tähtis, sest Seimi jõgi on venelastele probleem. Nad ei ole suutnud sildu taastada ja ukrainlased on ka ajutised sillad väga edukalt puruks lasknud. See kaitseb ukrainlaste vasakut tiiba. Paremal tiival alles tegevus käib, Ukraina ilmselt proovib seal natuke ka Belgorodi suunas laieneda, aga ega nad tõenäoliselt sügavamale Venemaale enam pressi.