SÕJASTUUDIO Indrek Kannik: Ukrainlased võivad venelastelt veel 500 ruutkilomeetrit maad ära võtta (6)

Copy

Rahvusvahelise kaitseuuringute keskuse juht Indrek Kannik rääkis Postimehe «Sõjastuudios», et Kurski oblastis ukrainlased ilmselt enam suuri edasiliikumisi ette ei võta, kuid neil on reaalne võimalus saada väikese vaevaga kätte territoorium Gluškovo kandis. 

Ukraina president lubas nädala alguses toimunud Venemaa ulatuslikele õhurünnakutele vastata. Kas see võiks tähendada ukrainlaste uusi rünnakuid Venemaa territooriumil?

Raske on seda teisiti tõlgendada. Arvatavasti on neil praegu olemas piisav varu droone, võib-olla ka mingeid raketisüsteeme, kust nad suudavad anda suhteliselt tugeva ja massiivse löögi. Selle ettevalmistamine võtab kindlasti nädal või paar aega, aga ma arvan, et see on see sõnum. Kindlasti ei tähenda see, et Ukraina jätkab traditsioonilisi droonirünnakuid, seda nad teevad niikuinii.

USA ei taha jätkuvalt midagi kuulda sellest, et nende kaugmaarelvadega rünnataks Venemaa territooriumi, samas on Ukraina esitanud USA-le isegi nimekirja sihtmärkidest, mida ta Venemaa territooriumil ründaks.

Ma oletan, et ukrainlaste esmane huvi on rünnata Venemaa sõjaväelennuvälju. Need lennukid, mis selle viimase rünnaku käigus Ukraina energiasüsteemile seda kahju tegid, tõusevad ju teatud lennuväljadelt üles. Nende lennuväljade ründamisega võib-olla ei õnnestu tabada lennukeid, küll aga õnnestub lennuväli vähemalt mõneks ajaks tegevusest välja viia. Kui venelased peavad startima oma lennukitega Ukraina territooriumi suunas märksa kaugemalt, siis selle võrra on kogu rünnak ebaefektiivsem.

Kui lääneriigid oma relvi Venemaa territooriumi ründamiseks kasutada ei luba, on ainus lootus, et Ukraina enda relvatööstus muutub tõhusamaks.

Tänavu on Ukraina droonitööstus teinud väga suure arengu. Ukraina droonid on suutelised ründama palju kaugemale kui varem. Nende võimekus murda läbi Vene õhutõrjest on oluliselt parem ja nende löögijõud on tugevam kui varem, nii et toimunud on päris massiivne nihe. Droone on ka rohkem kui varem.

Ma käisin Ukrainas märtsis ja rääkisin mitme kohaliku eksperdiga, kes ennustasid, et selle aasta sees toimub Ukraina droonitootmises väga arvestatav areng ja tundub, et see ongi toimunud ning ma usun, et see jätkub. Ka Ukraina raketitööstus areneb. Just eile mainis president Zelenskõi, et Ukraina on katsetanud esimest kaugtegevusraadiusega raketti. Neid on kindlasti praegu veel vähe, nii et nende massilise kasutuselevõtuni läheb aega. 

Esimest korda teatas ka Ukraina ise, et F-16 hävitajad on olemas ja nad kasutasid neid. Kui palju F-16 lennukeid on Ukrainasse jõudnud ja kus nad baseeruvad?

Me võime vaid oletada, kus nad baseeruvad ja kui palju neid on. Siis, kui esimesed üle anti, räägiti, et neid on kümmekond. Võib-olla on see arv jõudnud tänaseks 20 kanti, aga rohkem neid kindlasti ei ole, pigem vähem. Arvan, et need põhilised baseerumiskohad ei ole rindelähedastes rajoonides, vaid natuke kaugemal. Ilmselt on Vinnõtsja oblast üks koht ja võimalik, et neid hoitakse ka Zõtõmõri oblastis. Sealsed lennuväljad on turvalisemad, kui oleksid Dnipro oblasti lennuväljad, kus venelaste võimalus neid rünnata on palju suurem. 

Kui kaugele on ukrainlased edasi liikunud Kurski oblastis?

Ukraina on teatanud ametlikult, et nende käes on 1300 ruutkilomeetrit territooriumist. See on umbes sama suur territoorium, nagu Venemaa on selle aasta jooksul Donbassis suutnud vallutada. Ma usun, et väga suuri edasiliikumisi enam ei tule. Venelased on saanud sinna nüüdseks enam-vähem arvestatavad üksused kohale ja need suudavad vähemalt kaitsetegevust harrastada.

Üks koht on siiski olemas, kus ukrainlased võivad edasi liikuda. See on ala, mis jääb praegu Ukraina kontrolli all olevate territooriumide ja riigipiiri vahele. See on Gluškovo kant, kus venelased on Seimi jõe tagant üsna hästi ära lõigatud ja mille kaitsmine kujuneb neil pikas perspektiivis keeruliseks. Ukraina on enamiku sildu hävitanud, venelased on sinna küll pontoonsildu juurde teinud, aga neid hävitatakse omakorda. Nii et venelastel saab oma vägede varustamine keeruline olema. Ukrainlased võivad sealt umbes 500 ruutkilomeetrit Venemaa territooriumi juurde saada.

Ma arvan, et ukrainlaste taktika on vältida suuri lahinguid ja nii-öelda küpsetada venelased sealt välja. Ühel hetkel ei jätku venelastel enam varustust ja nad on sunnitud lahkuma. Mõnes mõttes sama asi, mis juhtus Hersoni linna juures ja Dnepri jõe läänekaldal, kuhu venelased olid jõudnud ja kust nad mitte väga suurte lahingutega välja tõrjuti, kuna nad ei suutnud oma vägesid varustada. 

Rahvusvaheline aatomienergia agentuur on muutunud üsna murelikuks, sest lahingutegevus on jõudnud Kurski tuumajaamale liiga lähedale. Mida seal kartma peab?

Olen üsna kindel, et ukrainlased ei tee midagi sellist, mis tuumajaama ohutuse kuidagi küsimärgi alla paneks. Mida seal kartma peab, on venelaste provokatsioon. Venelased on ähvardanud provokatsioonidega korduvalt ju Zaporižžja tuumajaamas, mis on nende kontrolli all. Nad on lasknud rakette üle ka Lõuna-Ukraina tuumajaamast, mis on omakorda riskidega seotud. Nii et ainult venelaste võimalikke provokatsioone peab kartma, aga mul ei ole küll tunnet, et venelased mingit tõsisemat tuumakatastroofi tahaksid esile kutsuda. 

Tagasi üles