OTSE POSTIMEHEST ⟩ Aleksei Jašin: mõned inimesed usuvad Kõlvarti lubadust, et eestikeelset õpet ei tule mitte kunagi

Tallinna abilinnapea Aleksei Jašin (Eesti 200) rääkis Postimehe otsesaates, et ikka on veel inimesi, kes pole eestikeelsele õppele üleminekust midagi kuulnud ja usuvad Kõlvarti lubadust, et seda ei tulegi. 

Kas kõigis Talllinna haridusasutustes, kus peab olema eesti keelt rääkiv õpetaja, on ta ka olemas?

Seis on pealinnas hea. Toimuvad küll veel viimased värbamised, aga meie andmetel kandidaate nendele kohtadele on, nii et viimastel nädalatel on juhtidel võimalus need konkursid lõpuni viia ning inimesed tööle võtta. Ma isegi ei räägiks enam vene koolist või vene lasteaiast, vaid pigem eestikeelsele lõppele üle minevast asutusest. Praegu on selline üleminekuprotsess ja lõpuks me saame öelda, et kõik on eestikeelsed asutused.

Kõik meie lasteaiad peaksid olema 1. septembrist täiesti eestikeelsed, kuidas see siis käib, et augusti viimasel päeval räägivad veel vene keeles ja 1. septembril eesti keeles? 

Meil on 45 üleminekulasteaeda ja neist pooltes oli mingil kujul see professionaalne eesti keelt rääkiv õpetaja juba varem olemas ning ta juba ka toimetab lastega eesti keeles. Nii et me ei räägi, et kõikides asutustes tuleb nüüd selline hüpe, et varem ei olnud ja nüüd on. Me räägime pooltest lasteaedadest, kus varem ei olnud.

Meil on lasteaedadest 160 õpetajat lahkunud, kuna nad ei vastanud C1 keelenõudele. Osa läks pensionile ja osa oli nõus olema abiõpetaja rollis. Juurde värvatud uued inimesed hakkavadki pakkuma seal 1. septembrist eestikeelset keskkonda ja õpetama eesti keeles. 

Tallinna linn on taganud selle, et meil oleks lasteaiarühmades ja esimestes ning neljandates klassides C1-tasemega õpetajad olemas. Meie järgmiseks tööks on kontrollida seda, mis seal päriselt toimub. Novembriks peaksime saama nii avalikkuse kui enda jaoks pildi selgeks ja kui kusagil on probleeme, mõtleme, mida ette võtta, et olukorda muuta.

Kindlasti ei peaks sellest saama taoline Potjomkin, nagu oli kümmekond aastat tagasi, kui gümnaasiumites mindi üle 60/40 õppele. Öeldi küll, et viige ellu, aga õigel ajal ei kontrollitud, kas see ka tehtud sai. Tallinna eesmärk on kindlasti teada saada, mis toimub. 

Kuidas üldine suhtumine on, kas venekeelsed lapsevanemad, kes ise eesti keelt ei oska, on sellega rahul, et nende lapsed eesti keeles õppima hakkavad?

Ka mina olen muukeelsest perest, käisin eestikeelses lasteaias ning keelekümblusklassis, kus õpetaja rääkis eesti keeles. Juba toona öeldi, et palun väga, kodus rääkige oma emakeelt ja arendage seda, aga õppeasutus pakub eestikeelset õpet. Seda on kindlasti vaja vanematele selgitada.

Need vanemad, kes on olnud aastaid keelekümblusega seotud, teavad, et selline asi eksisteerib ja nemad kindlasti ei väida, et metoodikat ei ole ning õppematerjale ei ole. Tegelikult on meil inimesed ette valmistatud ja koolid juba töötavad nende metoodikate alusel.

Kindlasti on ka neid, kes on elanud kusagil kivi all ega tea asjast midagi. Minu ema rääkis oma kolleegidest, kes ütlesid, et Mihhail Kõlvart on lubanud lõpuni välja venekeelset haridust ja nad ikka usuvad seda. Ma ei tea, kas nad ei jälgi arengut, et linnavõim on muutunud ja enam ei lubata selliseid asju, isegi Mihhail Kõlvart ise enam ei luba, aga kahjuks see sõnum on mõne elaniku peas kumisema jäänud.

Nii et eks siis koolijuhid võtavad selle enda peale. Enne kooliaasta algust toimuvad lastevanemate koosolekud, kus asja selgitatakse ka neile, kes ei ole veel kuulnud, et eestikeelsele õppele üleminek algab. Õpetajad räägivad, kuidas see protsess välja näeb ja kinnitavad, et kodus võite rääkida emakeeles, aga koolis me räägime eesti keeles. 

Kas esimestesse ja neljandatesse klassidesse eesti keelt rääkivaid õpetajaid jätkub?

Sellega me saame hakkama. Kuna riik pikendas keelenõuet, siis kadus ka probleem, et meil pole viiendast kuni üheksanda klassini kedagi õpetama panna. Veel paar nädalat tagasi oli üleval küsimus, kas me sulgeme täiendavalt rühmi üleminekulasteaedades ja kuhu me need lapsed siis paneme. Värskeim seis on see, et Tallinna linn ei näe täiendavat vajadust rühmi sulgeda.

Küll aga otsustasime juba juunis, et kakskümmend rühma Lasnamäel ja viis Mustamäel pannakse kinni. Küll mitte õpetajate puuduse, vaid demograafilise olukorra tõttu. Väikeseid lapsi on Lasnamäel ja Mustamäel lihtsalt vähemaks jäänud. Samal ajal mõnes linnaosas jälle avame täiendavaid rühmi. Kokku on meil lasteaedades tänavu umbes sada last vähem.