OTSE POSTIMEHEST ⟩ Terviseameti peadirektor: kiirabi oleks pidanud appi võtma lisabrigaade, mitte jätma inimesi ootele

Terviseameti peadirektor Birgit Lao rääkis Postimehe otsesaates, et kui tekib olukord, kus kiirabibrigaade ei jätku, tuleb appi paluda lisabrigaad, mitte jätta inimesi ootele. Ka PERH oleks tema hinnangul pidanud appi kutsuma lisatööjõudu. 

Miks tekkis teisipäeval olukord, kus kiirabiautod seisid Põhja-Eesti regionaalhaigla (PERH) ukse taga järjekorras ja inimestele öeldi, et seetõttu teie juurde koju abi niipea ei jõua?

Tegelikult peavad nii kiirabi, häirekeskus kui haiglad tagama selle, et patsient saaks abi. Samas kui patsient peab ka kiirabis ootama, siis temaga siiski tegeletakse, abita ta ei jää. Järjekorras seisvates kiirabides olevad patsiendid vaatab üle erakorralise meditsiini arst, annab patsiendile prioriteetsuse, võtab ette kõige kriitilisemad ja ülejäänud jäävad tõesti ootele. 

Kui me oleme aga olukorras, kus kaheksa kiirabi põhjustab ummiku, tuleb otsa vaadata töökorraldusele. Me saame vaadata üle, kuidas Tallinna kiirabid jagunevad, et PERHi ukse taga ei oleks järjekorda. Meil on ju erakorralise meditsiini osakonnad ka Lääne-Tallinna keskhaiglas ja Ida-Tallinna keskhaiglas. Kui nüüd on selgunud, et selliseid olukordi tuleb aastas ette 30, siis ilmselt on vaja suunata rohkem õdesid ja arste erakorralise meditsiini osakonda.

Kui kiirabi peaarst ütleb, et PERHi puhul on muutunud juba tavaliseks, et kiirabid jäetakse ootele, siis tekib küsimus, miks PERH midagi ette ei võta?

See on hea küsimus. Me peame vaatama PERHi enda koostatud kriisiplaani sisse, sest sellised äkilised ülekoormused peab taoline suur asutus, kus on tuhat voodikohta, ise ära lahendama. Ma tõesti ei saa öelda, et see on ületamatu, kui korraga on kohal kümme kiirabibrigaadi. Samas tuleb kindlasti midagi ette võtta töökorraldusega ja vaadata, et kuhu siis kiirabi suunatakse. Kui teisipäeval oleks olnud kiirabide jaotus Tallinnas võrdsem, siis nii pikka järjekorda olnud ei oleks. On tõesti mõned traumad, millega tegelevadki Eestis ainult PERH ja Tartu Ülikooli kliinikum, aga kõigil teistel juhtudel peab saama kiirabi suunduda lähimasse erakorralise meditsiini osakonda. 

Miks siis ei saanud kiirabi viia patsiente Ida-Tallinna keskhaiglasse ja Lääne-Tallinna keskhaiglasse ja kes peaks seda korraldama, et saaks?

Me näeme ka teisipäeva statistikas, et mõningal määral see jaotumine toimus. Kaks kiirabi läks häirekeskuse kutse täpsustamisel Ida-Tallinnasse ja PERHist suunati mõned Lääne-Tallinna keskhaiglasse. Küsimus on selles, et natuke rohkem peab olema otsustusjõudu kiirabibrigaadil ja ka haigla ise peaks ütlema, et me oleme hädas, tulge appi. Üle tuleb vaadata ka see, kuidas Tallinnas on teeninduspiirkonnad jaotatud. Tallinna elanikkonna tihedus on väga hüppeliselt kasvanud ning ilmselgelt ei pea senine kokkulepe enam paika. PERHi piirkonna koormus ongi ehk liiga suur, sest nemad teenindavad ka Läänemaad ja Raplat. 

Kes on see keegi, kes peab ütlema haiglale, et suurendage voodikohtade arvu EMOs, teil tuleb rohkem patsiente vastu võtta?

Valmisolekut saab öelda terviseamet, aga see kas ja kuidas seda tehakse, on vastavalt kriisiplaanile haigla oma otsus. Me toome osapooled üsna kiiresti laua taha ja küsime, et mida teil on vaja selleks, et kui kiirabi sõidab EMO ukse taha, oleks see uks ka lahti?  

Kõik meie Tallinna haiglad töötavad maksumaksja raha eest ja kui haiglate juhid, kes saavad väga korralikku palka, ei viitsi EMO probleemidega tegelda, siis tuleks nad ilmselt lahti lasta.

Ma arvan, et see vahetu operatiivtasandi otsuse tegemine ei jõuagi haigla juhini, seal on mitu kihti juhte vahepeal, kes teevad selle vahetu otsuse, kas avada voodikohti lisaks. 

Olukord poleks ehk olnudki nii hull, kui neile inimestele, kes kodus kiirabi ootasid, poleks öeldud, et teil tuleb nüüd abi oodata kauem?

Ma ei ole sellega nõus, et inimesed jäetakse ootele. Kui kiirabi on sellises olukorras, saab ta paluda lisabrigaadide rakendamist. Tegelikult sellist palvet ei tulnud. On üsna tavapärane, et kui kõik on hõivatud, siis tavaliselt kiirabi palub lisabrigaadi avamiseks abi. Kindlasti ei tohi anda meediasse sõnumit, et teie kutsed häirekeskusele võivad olla pikema ooteajaga. Kui inimene on andnud edasi info oma tervislikust seisundist, siis häirekeskus peab selle kutse välja saata saama ja kiirabi peab suutma jõuda kokkulepitud ajal patsiendini. Kui kiirabi näeb, et ta ei suuda kokkulepitud aja jooksul väljakutsetele reageerida, siis ta küsib appi lisabrigaadi.

Millised on võimalused neid lisabrigaade saada ja kust need tulevad?

See toimub samal põhimõttel nii kiirabis kui haiglas. Kui on näha, et tööd on nii palju ja mõistliku aja jooksul ei suudeta tagada mõistlikku patsientide teenindamist, siis tuleb kutsuda täiendavad inimesed tööle. Haiglates kutsutakse siis personal teistest osakondadest erakorralise meditsiini osakonda appi.

Kes oleks teisipäeval pidanud lisatööjõudu appi kutsuma, kas PERH või kiirabi?

Me analüüsime seda, aga praeguse seisuga mõlemad.