/nginx/o/2020/03/09/12998982t1hec12.jpg)
Kliima-, metsa- ja looduskaitseseaduse eelnõudest koorub konkse välja, näiteks ütles kliimaministeeriumi kantsler Keit Kasemets, et on arutelu küsimus, kas metsatööstusele lubatud puuistandikesse võiks istutada ka ohtlikke, kurikuulsaid Valgevene päritolu kuuseistikuid, mida Eesti metsa istutada ei tohi.
Pealkirja ja liidi on täpsustatud 15.08. kell 13.52, algne pealkiri oli «Kantsler Kasemets lubaks puuistandikesse kurikuulsad Valgevene istikud».
Miks eelnõudega nii kaua aega läks, eesmärk oli need juba aprillis valmis saada?
Viimased kuud tegelesime arvutuste, mõjuanalüüside, numbrite täpsustusega. Kindlasti ka poliitikavalikutega. Need on niisugused eelnõud, kus on väga palju huvigruppe ja nende huvid on väga erinevad ja vastandlikud. Tagasiside eelnõudele näitab, et kriitikat on rohkem kui kiitust. Arvan, et oleme saanud realistliku ja hea plaani paika, mis ettevõtete konkurentsivõimet suurendab ja samas suudame ka kliimaeesmärke täita.
Kliimaseaduse eelnõu järgi plaanib Eesti taganeda Euroopa Liidu ees võetud CO₂ vähendamise eesmärkidest tööstuse suurendamise huvides. Kas hakkame tööstuste kasumeid oma ühisest rahakotist kinni maksma? Või on plaanis Euroliidule mingil viisil numbritega rehepappi teha?
Kindlasti see nii ei ole, et me eesmärkides päriselt tagasi anname. Tööstuse suurema emissiooni lubamine on mõeldud just selle signaalina, et lubame uusi puhtamaid tööstusi siia Eestisse. Seni, kuni meil ei ole sada protsenti taastuvenergiat neile pakkuda, igal juhul nendel tööstustel mingi emissioon on.
Suurettevõtjad ei taha hea meelega Eestisse tehaseid rajada. Huvi tekib ainult siis, kui riik pakub präänikuid: toetusi, odavalt loodusvarasid vms. Kui RMKst enam sooduspuitu ei saa, on mitmed puidutööstused kukkunud kahjumisse. Mis mõte on riigil jäädagi ettevõtteid doteerima, näiteks kolmandiku võrra kallimalt Fibenoli roheasfalti ostes?
Mis mõte on kasutada uusi keskkonnasäästlikumaid tehnoloogiaid – saada fossiilkütustest vabaks. Mõte on eelistada niisuguseid majandusharusid, kus CO₂ emissioon oleks väiksem. Need tehnoloogiad on täna kallimad kui fossiilkütustest toodetavad tooted. See ongi kliimakindla majanduse arendamise eesmärk ja mõte, et need tehnoloogiad oleksid laialdasemalt kasutuses. Et nende hind läheks odavamaks, et nad oleksid pikemas perspektiivis ise turul konkurentsivõimelised.
Kuidas kavatsete saavutada maakasutuse ja metsanduse sektoris eesmärk jõuda 2030. aastaks jõudma heitkogustega nulli? Põllumajandust te eriti ei puutu, metsaraiet vähendada ei plaani, turbatööstus kindlasti võitleb oma tulude eest viimase veretilgani, lisaks on paljudele turbatöösturitele antud välja 30-aastased load, mida tühistada ei saa.
Oleme võrdlemisi veendunud, et need eesmärgid on võimalik täita. Mis on kliimakindla majanduse seaduse ja kõigi nende arutelude mõte: et kõik sektorid ja kõik ettevõtted mõtleksid selle peale, mis on nende kliimategevus ja -mõju ning konkurentsieelis. Järk-järgulised muutused nii põllumajanduses, turbatootmises kui metsanduses on need, mis nende eesmärkide täitmise tagavad.
Kirjas on, et metsatagavara ei tohi väheneda ja raiemaht ei tohi ületada majandusmetsade juurdekasvu. Keskkonnaagentuuri andmeil on Eesti metsatagavara seitse aastat järjest vähenenud, keskmiselt kuus miljonit tihumeetrit aastas. Kokku 33 miljonit tihumeetrit (vt graafik). Raiemaht ületab majandusmetsa netojuurdekasvu üle kümne aasta (vt graafik).Kliimaseaduses on mainitud, et sektori eesmärk on täidetav, kui raiemaht on keskmiselt 10 miljonit tihumeetrit aastas, mis on 1,5 miljonit vähem kui praegune keskmine. -6 ja +1,5 ei anna kokku nulli.
Mis on siin oluline, on põhimõte ja loomulikult tuleb seda juurdekasvunumbrit väga konkreetselt jälgida. Keskkonnaagentuuri hinnang on, et juurdekasvu vähenemine on stabiliseerunud, peatunud. Eks me järgmistel aastatel seda näeme.
Mis on raiemahust palju olulisem metsanduse ja looduskaitsesektoris on see, et me tõesti neid loodusväärtusi, mis meil on, kaitseme. Kus on võimalik metsa majandada, seal võimaldame metsa majandada just kestlikult ja niimoodi, et juurdekasv ei vähene. See on ka puidusektorile endale ka väga oluline. Kui kogu mets kohe maha raiuda, siis 10-30 aasta pärast pole raiuda enam midagi.
Riigimetsas raiemaht kasvanud pole ja ka juurdekasvuga on seis parem. Erametsas mõjutab raiemahtu turuolukord. 2022. aastal oli võrdlemisi ootamatult raiemaht üks Eesti taasiseseisvumisaja kõrgemaid – üle 12 miljoni miljoni tihumeetri. Tooraine vajadus on kasvanud, Venemaalt puitu enam Eesti turule ei tule.
/nginx/o/2024/08/14/16290331t1hbcc9.jpg)
/nginx/o/2024/08/14/16290333t1hb698.jpg)
RMK ise on esitanud andmed (vt graafik), kuidas riigimetsa raiemaht kukub hüppeliselt, sest enam pole nii palju raiuda. Teil pole ju võimalik pakkuda puidutööstustele stabiilset tooret.
See ongi see väga oluline ühtlase ja kestliku majandamise põhimõte, et rohkem kui juurdekasv ei peaks raiuma. Muidu jõuame olukorda, kus veel drastilisemalt puidutagavara väheneb. Seda ma arvan, on ka sektor endale teadvustanud, et pikemas perspektiivis meil on puitu vähem.
/nginx/o/2024/08/14/16290341t1h5cbb.jpg)
Looduskaitsjad on eriti mures, et plaanite metsatöösturite survel lubada puuistandike rajamist, kus metsaseadus ei kehti. Istandikud saaksid laiuda maksimaalselt enam kui kolme Hiiumaa suurusel alal. Samas pole mingeid uuringuid istandike mõju kohta loodusele. Miks nii riskantsele teele lähete?
Mis on metsaseaduse ja looduskaitseseaduse muudatuste põhiline eesmärk: selgem ja parem tasakaal looduskaitseliste piirangute ja majandatava metsa vahel. Põhi-iva või eesmärk selles eelnõus on metsaelupaikade ja looduskaitsealade parem kaitse. Me ju pakume välja väga põhimõttelise muudatuse, et lageraied looduskaitsealade piiranguvööndis keelata. Ka muus osas liigume oluliselt kestlikuma metsade majandamise suunas.
Teiselt poolt see ettepanek tuli enne kõike kliimakindla majanduse arutelude käigus, et tagada just ettevõtetele ka niisugune puiduressurss, mida neile on vaja pikas perspektiivis. Et vähendada raiesurvet metsas, et siis tõesti ka istandikke rajada. Negatiivset mõju kliimaeesmärkidele seal ei ole.
Istandikes lubatud puuliikidest on plaanis seaduse tasemel sätestada võõrliikide nimekiri, kuid pole sõnagi sellest, millist päritolu peavad olema istikud. Selle saab otsustada minister oma määrusega. Kas on plaanis lubada istutada kurikuulsaid Valgevene seemnetest Saksamaal kasvatatud kuuseistikud, mida Eesti metsa pole lubatud istutada, aga samas pole siiani teada, mis riikidesse Eesti firma neid on müünud?
Ma ei usu, et neis puuistandikes just kuuski hakatakse istutama. Ei pea need vastu hästi kliimamõjudele ja ürask tuleb sisse ja...
Lubate või ei?
Eks see on arutelu küsimus, kas mingeid piiranguid tasuks seada. Me ju alles saatsime selle eelnõu kooskõlastusele.
Looduskaitjatele lubate 2% kaitsealasid juurde, kaitsealadel lageraiete keeldu, kuid samas on lubatud küttepuude tegemine ja püsimetsanduse sildi all nooremate metsade raie. Kuidas tagate piirangutest kinnipidamise? Eriti olukorras, kui kärbite järelvalveorgani ehk keskkonnaameti eelarvet kümnendiku võrra?
Me siiski loodame ka sellele, et inimesed ise on ka vastutustundlikud ja riik ei pea igal pool kogu aeg vaatama ja kõike kontrollima. Loodame keskkonnaameti suuremat võimekust selles osas, kus üldse metsaelupaigad on, praegu investeerime päris palju raha metsaelupaikade inventuuri.
Me räägime sisuliselt inimeste kodumetsast (kust võib aastas 5 m³ küttepuid hektari kohta raiuda – ÜH), kokku 11 500-11 700 hektarist ainult. Usun, et inimesed on vastutustundlikud ja tahavad, et nende metsad ja elupaigad säiliksid.
Kui keegi tahab kurja teha ja metsa maha võtta,nende teemadega peab keskkonnaamet juba praegu aktiivselt tegelema.
Milliste seadustemuudatuste elluviimist ise kõige rohkem soovite ja loodate?
Kindlasti on selle ambitsiooni seadusse kirjapanemine, et 30 protsenti maismaast on riikliku kaitse all. Jah, see on ka lagi teistpidi. Kui see täitub, siis järk-järgult samal ajal, teatud liikide puhul, kus seisund on paranenud, leevendada.
Kindlasti tulemuslikum looduskaitse selles võtmes, et me oma loodusväärtusi lihtsalt siis metsaraiega ei hävitaks.
Hästi oluline põhimõte on, et me ikkagi liigume ära fossiilsete kütuste kasutamiselt.