SÕJASTUUDIO ⟩ Rainer Saks: jääb mulje, et ukrainlased ei kavatsegi Venemaa territooriumilt lahkuda

Julgeolekuekspert Rainer Saks rääkis Postimehe «Sõjastuudios», et Kurski linnani Ukraina armee ilmselt ei lähe, kuna see eeldab suuri vägesid ja keerulist logistikat. Pigem hoiavad ukrainlased juba hõivatud Venemaa territooriume ja võib-olla liiguvad ka Belgorodi oblastisse.

Kui kaugele ukrainlased Kurski oblastis jõudnud on?

Väga täpset informatsiooni selle kohta ei ole, sest enamik infost põhineb valdavalt Vene sõjablogijate postitustest ja Venemaa ametlikest teadetest. Ukraina on viimaste päevade jooksul avaldanud ka natuke informatsiooni, aga mitte väga detailselt. Sellest võib ka aru saada, kuna nad ei taha Vene poliitilisele juhtkonnale peale suruda mingisuguseid väga radikaalseid otsuseid. Ukrainlased on praegu leppinud sellega, et Vene ametlikud teated üritavad olukorda näidata vähem tõsisena, kui ta võib-olla on.

Kui Venemaa alustas mais pealetungi Harkivi aladel, siis käisid jutud, et sinna tuleb suurem venelaste väegrupeering, kes hakkab tungima Sumõ peale. Nüüd näeme, et see meediamüra andis Ukrainale võimaluse koondada sellesse piirkonda mingi hulga vägesid. Täpselt pole küll teada, kui palju neid seal on on.

Räägitakse kaheksast brigaadist, räägitakse kümnest brigaadist, räägitakse mõnest üksikust brigaadist, aga selle katte all on nad tunginud Kurski oblasti territooriumile. Jõudnud küll mitte väga kaugele. Ma arvan, et püsivalt on nad sügavuti hõivanud umbes kuni 30 kilomeetrit alasid.

Aga nagu nüüd on selgunud, siis erinevalt sellest, mida räägiti, ei olegi Vene armeel siin vägesid, nii et need Ukraina mobiilsed grupid saavad seal üsna vabalt ringi liikuda. 

Mingil moel venelased ju siiski seal piiri kaitsesid?

Kui Ukraina 2023. aasta kevadel üritas pealetungi lõunas, siis samal ajal ehitas Venemaa kogu sellele piiriäärsele alale, kus lahinguid ei toimunud, piirikindlustusi. Väideti, et on olemas ka väed, mis seda mehitavad. Oli teada, et suures osas mehitatakse neid ajateenijatega.

Venemaal on olemas ka piirivalveväed, mis seda piiriäärset ala kontrollisid. Lisaks oli seal aeg-ajalt näha Venemaa eriüksuseid, kes tegid reide üle piiri. Põhiliselt hoidis Venemaa iga päev tule all piiriäärseid asulaid ja tundus, et asi on neil tõhusa kontrolli all. Ukraina kõige suurem saavutus oligi üllatusmoment.

Ukrainlased ei tunginud Venemaa territooriumile esimest korda. See on kolmas rünnak, aga seekord Ukraina ei mängi seda mängu, et need on Vene vabatahtlikud, vaid ta läkski oma regulaarvägedega.

Ukraina jaoks oli mõnes mõttes risk see, et Venemaa reageerib üle. Ta kas kuulutab välja sõjaseisukorra, mobilisatsiooni või võtab ette veel midagi hullemat, aga seda ei juhtunud. Venemaa ilmselt hakkab viima oma vägesid Donbassist Kurski oblastisse, et neid alasid taas oma kontrolli alla saada.

Kas ukrainlased võivadki sinna paigale jääda, tekitades uue osa rindest?

Praegu jääb küll selline mulje. Ma ei usu, et nad tungivad kusagile sügavale Venemaa territooriumile. Kurski linnani minek oleks ikkagi väga suure territooriumi hõlmamine, mis eeldaks väga suuri vägesid ja väga keerulist logistikat. Vaevalt nad seda tahavad. 

Neil ei ole vaja näidata, et nad hõivasid mingi tohutu suure territooriumi, vaid neil on vaja seda hoida. Võib-olla laiendadakse seda territooriumi lõuna poole Belgorodi oblastisse. Mõte on eelkõige sundida Venemaad reageerima vägede liigutamisega teistest kohtadest ja seega selle läbi võiks initsiatiiv hakata minema Ukraina kätte. 

Venelased on kuulutanud selles paikkonnas välja terroritõrje operatsiooni, mis tähendab, et asjaga peaks tegelema hoopis FSB – sellel organisatsioonil aga sõjaväge pole. 

Praktikas ei saa FSB seal millegagi rünnata, see on selge. Lisaks FSB-le on olemas ka Rosgvardia, mis on rahvuskaardi analoog ja mis on tegelikult siseväed. Need on elukutselised sõdurid, kellest väga paljudel on ka rindekogemus. Paraku nende abil selle rünnaku läbiviimine tähendab, et koordinatsioon muu armeega läheb väga küsitavaks. Tegelikult on Rosgvardia kandnud selles sõjas väga suuri kaotusi, neid on vaja selleks, et okupeeritud alasid julgestada.

Kindlasti viib selle operatsiooni läbi Vene armee ja kindlasti juhib sõjalist poolt kindralstaap, aga kuna Vene seadusandluses on selline olukord defineeritud kui FSB alluvuses olev, siis kuidagi koordineerib seda võib-olla FSB juht.

Ilmselt tuleb sellest väga palju segadust ja probleeme. Ukrainale see aga sobib, kui Venemaa üritab kramplikult vältida sõjaseisukorra väljakuulutamist ja mobilisatsiooni. See näitab, et venelased pole valmis minema väga suurte poliitiliste riskidega seda sõda eskaleerima, vaid tahavad olukorda lahendada olemasolevate ressurssidega. Võib-olla on see tingitud ka sellest, et Venemaa juhtidel ei ole täit ülevaadet Kurski oblastis toimuvast.

Mis juhtus Zaporižžja tuumajaamas? Oli see olukord seal üldse ohtlik?

Esialgse info põhjal ikkagi tundub, et tegemist oli lavastatud intsidendiga. See sõnum oli pigem suunatud Ukraina juhtkonnale, et kui te Kurskis tuumajaamani liigute, siis me teeme mingisuguse sigaduse Zaporižžjas, aga eks ta mõjub ka õrnahingelistele lääne inimestele hirmutamisena. Ma arvan, et Ukraina ei kavatse Kurski tuumajaama hõivata.