OTSE POSTIMEHEST ⟩ Andreas Kaju: Trump on maailmameister selles, et panna meedia ketrama mida iganes ta ütleb

USA novembrikuiste presidendivalimiste eel on juhtunud paljugi. Kas viimasel hetkel võitlusse astunud Kamala Harris ja tema asepresidendikandidaat Tim Walz suudavad valimised võita ning kuidas USA valijate otsus Eestit mõjutab? Sellest rääkis Postimehe otsestuudios Meta Advisory Group juhtivpartner ja USA poliitika ekspert Andreas Kaju. 

Saatejuht on Tarvo Madsen. 

Ehkki saates tuli juttu ka presidendikandidaatidest Donald Trumpist ja Kamala Harrisest, analüüsis Kaju põhjalikult Postimehe küsimustele vastates asepresidendikandidaate ning asepresidendi ameti olulisust USA-s. Kaju tõdes, et valimiste kontekstis ei ole enamasti tulemuse jaoks eriti määrav, kes on asepresidendi kandidaat. «Ajalugu väga seda justkui ei kinnita. See ei ole ajalooliselt olnud oluline, kes on sinu kõrval asepresidendikandidaat ja selgelt on presidendivalimised presidendikandidaatide nägu ja oma parteide nägu,» sõnas ta. 

Samas ei ole asepresidendi ametikoht iseenesest USA-s teps mitte ebaoluline. Kaju sõnas, et hiljem on määrav see, kui hea on omavaheline keemia presidendi ja asepresidendi vahel ning praegu võib märgata, et sellest lähtuvalt on kandidaate ka valitud. «Asepresidentide roll on midagi, mida me ei näe presidentide ametiaja jooksul vaid me saame sellest kuulda hiljem biograafiates- või autobiograafiates,» kirjeldas Kaju. 

Samuti tuli saates juttu üleüldisest retoorikast USA poliitikas. Näiteks on USA valimistel kõne all tihtipeale võrdlemisi isiklikku laadi rünnakud vastaskandidaatide suhtes. Kaju hinnangul jälgivad USA elanikud selliseid asju võrdlemisi palju, kuid taolise retoorika taust peitub meedia- ja kommunikatsiooniteadustes. Tihtipeale on kampaanias väga oluline leida miski, mida meedia ja sotsiaalmeedia lõputult ketrama hakkab. «Kampaaniad on üks suur meediamanipulatsioon sellesmõttes. Trumpil ajalooliselt on see tulnud superhästi välja ja ta on maailmameister selles, et panna massimeedia ketrama hommikust-õhtuni mida iganes ta ütleb, sest ta on taotluslikult provokatiivne oma visuaalses performance'is ja ka selles, mida ta ütleb,» arutles Kaju. Ta tõi näiteks, kuidas Trump võitis 2016. aastal presidendivalimised just seetõttu, et ta suutis saada oma tegevusega väga palju meediakajastust. 

Teisalt on säärasel retoorikal ka suured riskid, sest kui kandidaat muutub liialt labaseks, võivad ära kaduda need valijad, kellel ei ole väga aktiivset valimiseelistust. «See strateegia on eelkõige suunatud ühele eesmärgile - oma baasi üleskloppimine, vahuleajamine ning selle aktiveerimine, et just nemad tuleksid valimispäeval välja,» lisas ta. 

Juttu tuli ka sellest, kuidas ühe või teise valimispaari võit võiks mõjutada Eestit ja Euroopat. Kaju tõdes, et praegu on palju teadmatust ning kõige suurem küsimus on Ukraina ja Venemaa sõja osas. «Ma ei saa öelda, et meil oleks praegu selgelt valida hea ja halva valiku vahel,» tõdes ta. Ka praeguse USA valitsuse puhul on olnud näha, et administratsioon ei usu, et nad suudaksid mõjutada oluliselt sõja käiku. Ka vabariiklaste poolel on erinevaid «taskuid», milles on Ukraina sõja osas isolatsioonilised meeleolud. 

Trumpi puhul tuleb ka meeles pidada seda, et tema presidendiks olemise ajal said Balti riigid endale USA kaitse-eelarves eraldi rea. Vaatamata sellele ei saa mööda vaadata sellest, et me peame oma huvide eest võitlema koos teiste saatusekaaslastega. Endiselt Ameerika on oma arengukaares sellises hetkes, kus kahtlus omaenda suutlikkuses korraga keskenduda mitmele olulisele regioonile maailmas - tegeleda nii liitlastega, tasakaalustades vaenlasi - on hetkel väga nõrk endiselt. Seda sõltumata administratsioonist või parteist,» lisas ta.