OTSE POSTIMEHEST ⟩ Liisa Pakosta: valitsusel puudub poliitiline valmisolek Vene kodanikelt valimisõiguse äravõtmiseks

Justiits- ja digiminister Liisa Pakosta (Eesti 200) rääkis Postimehe otsesaates, et kuigi ühiskonnas on ootus võtta Vene ja Valgevene kodanikelt valimisõigus, puudub praegusel valitsusel poliitiline valmisoleks seda teha. 

Mida see uus justiits- ja digiministeerium endast kujutab?

Digiteemad on olnud justiitsministeeriumis otsapidi sees ka varem. Kui me mõtleme kas või ettevõtjate jaoks loodud äriregistrit, siis see on justiitsministeeriumi käes olnud nii ehk teisiti. See täiendus, mis majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumist üle liigub, puudutab seda, et meil oleks Eestis üks terviklik vaade riigi digiteenustele. Need hõlmavad paljuski seda osa, mis digist oli MKMi all. 

Kuna ministeeriumid on meil ühes majas, siis ilmselt kõik töötajad saavad oma endistes kabinettides jätkata ja keegi kusagile kolima ei pea?

Täpselt nii. Inimesed istuvad sama koha peal edasi, lihtsalt ministeeriumi nimes muutub natuke.

Koalitsioonilepingus pole midagi Venemaa ja Valgevene kodanike valimisõiguse kohta, kas see teema on sotside vastuseisu tõttu nüüd täiesti laualt maas?

Mul on lihtne vastus – jah. Ettevalmistused võimalikeks õiguslikeks analüüsideks jätkuvad nii, nagu nad olid senimaani, aga otsust selles küsimuses praegu ei tule. 

Samas saavad riigikogu liikmed selle teema parlamendis siiski tõstatada?

Minister on ju lihtsalt üks ametnik parlamendi ja ministeeriumi vahel. Riigikogus on meie ülemused, nii et loomulikult on kogu see otsustus riigikogu käes. Justiits- ja digiministeeriumi poolt jätkame erinevate variantide pakkumist, et kõik oleks õiguslikult hästi kindel, kui seda kunagi teha. Lihtsalt otsustamiseks praegusel hetkel ei lähe.

Praegusel hetkel pole selleks enam ilmselt ka aega, kuna meil pole ühest vastust, kuidas seda teha?

Minu isikliku arvamuse kohaselt ilma põhiseadust muutmata seda teha ei saa. Põhiseaduse muutmine on loomulikult võimalik, aga see nõuab siiski ühiskonnas sellist läbitunnetatud vajadust ja selgust. Tundub, et praegu on ühiskonna ootused tõesti suuremad, kui on poliitiline valmisolek seda teha. Eks me läheme selle teemaga edasi.

Justiitsministeerium on olnud viimasel ajal skandaalide keskmes nii üle-eelmise ministri korteritehingute tõttu kui tema vastasseisu pärast riigi peaprokuröriga, kas see supp on tänaseks söödud või tuleb teil kuidagiviisi sellega ikka veel edasi tegelda?

Kui me räägime peaprokurörist, siis need menetlused on kõik lõppenud ja rahu on majas ning töö läheb kenasti edasi. Mis puudutab ükskõik millise ministri huvide konflikti vältimist, siis loomulikult tuleb huvide konflikti igal sammul vältida, samuti tuleb vältida näilist huvide konflikti. Ma loodan täpselt sama kindlat öelda seda lauset kogu oma ametiaja jooksul ja kui kellelgi on mingeid kahtlusi, siis antagu kohe märku. See on tõesti väga oluline, et inimesed saavad uskuda, et minister on tõesti aus. 

Teil tuleb hakata kohe korralikult kärpima, kust alustate?

Minu kõige suuremaks eesmärgiks on hoida inimesi. Ma jätaks alles samad teenused ning inimesed ja leiaks siis need kärpekohad. Kõige olulisem on see, et Eesti inimestel ei läheks kuidagi kehvemaks. See on võimalik tänu asjaolule, et ministeeriumite korrastamisega me tegelikult leiame kogu aeg üha uusi dubleerivaid asju. Selleks, et Eesti inimese jaoks riigi pakutavates teenustes midagi ei muutuks, on kõige lihtsam need dubleerivad tegevused kokku panna ja sealt see kärbe tegelikult kokku tuleb.

Teine pool on bürokraatia vähendamine, et me kontrolliksime Eesti riigis vähem. Kontrolliksime ainult neid asju, mida on ilmtingimata vaja kontrollida. Teeksime ainult sellisel juhul uue paragrahvi, kui see on ilmtingimata vajalik ja ühtegi pehmemat varianti ei ole. Näiteks soovituse või mittereguleerimisega ei saa seda mitte kuidagi lahendada. See tähendab ikkagi suurt paragrahvide tootmise vähenemist ja toob kaasa ka kontrollimiste vähendamise. Me ei pea minema iga pisikest ettevõtet kõikides detailides kontrollima. Kontrollime seda, mis on ühiskonna jaoks oluline, mis on ettevõtluskeskkonna jaoks oluline ja mis on õiglase konkurentsi jaoks oluline, aga me ei lähe mingite pisiasjadega seal möllama. Teeme mõjusaid asju ja vähem mõjusaid tõmbame vähemaks. 

Parlamendiliikmena te ju nägite, mis kvaliteedis seaduseelnõud riigikogusse tulid. Tänagi pidi valitsus parandama juba vastu võetud seadust, sest muidu oleksid sügisel jäänud venekeelsetes koolides lapsed osaliselt õpetamata, seda oleks aga võinud seaduse tegemise ajal ette näha. 

2022. aasta lõpul võeti mõnevõrra kiirustades õpetajate uued kvalifikatsiooninõuded põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses uue paragrahvina vastu ja ma väga loodan, et Eesti õpetajatel on kannatlikkust, sest tegelikult on see probleemide ring seal palju laiem. Ei mõeldud läbi, kuidas see päriselus toimima hakkab. Toon näite, ka mina olen õppinud Tartu Ülikoolis terve aasta ainult õpetajaks ja töötanud pärast seda muuseumi pedagoogina ja nüüd 2022. aasta lõpust naksti tehtud muudatusega: minul enam õpetaja kvalifikatsiooni ei ole. See puudutab väga paljusid erinevaid inimesi. Väga oluline on see, et õigusnorm oleks selge ja see on üks asi, mida me justiits- ja digiministeeriumi poolt tahame väga rõhutada. Seaduse paragrahvi tuleb kirjutada niimoodi, et üsna suur osa inimestest saab sellest aru. Õpetajate kvalifikatsiooninõuete teema vajab nii ehk teisiti kiiresti parandamist, kuna see on täiesti segane ja seda on juba ka riigikontroll välja toonud. 

Mida teha, et mahukad kriminaalasjad ei jääks venima?

Tegelikult on juba eelmisel aastal sõlmitud koalitsioonileppes kirjas tahe, et kriminaalmenetlus tuleks tervikuna üle vaadata ja selleks on moodustatud ka komisjon. Ma ei ole veel jõudnud selle komisjoniga kohtuda, aga tahan kindlasti teada, kuhu see oma tegemistega jõudnud on, millises ajagraafikus liigutakse ja kuidas me saame nende asjadega edasi minna. Nii et see eesmärk püsib laual ja minu ülesanne on vaadata, et asi liiguks kiiresti edasi.