OTSE POSTIMEHEST Kristen Michal: ma ei arva, et meie pakutud variant on parim (13)

Copy

Peaminister Kristen Michal rääkis Postimehe otsesaates, et kõik maksuotsused töötab lõplikult välja rahandusministeerium. Ta selgitas, et need toetused ja tulud, mida praegu ei maksutata, peaksid kokkuleppe järgi maksuvabaks jääma edaspidigi, see puudutab ka oma kodu müügist saadud tulu. 

Kuidas esimene päev peaministrina algas?

Veidi murelikult, neid asju, millele mõelda, on palju. See, kuidas see valitsus hakkama saab, kuidas koalitsioon hakkama saab ja veidi loed ka maailma uudiseid. Ega see maailm ei ole selle ühe ööga kuidagi kindlamaks ja rahulikumaks muutunud, nii et eks see on raske töö, aga teen seda parimate võimete kohaselt.

Olete end Stenbocki sisse seadnud?

Jaa, tuba mulle seal juba anti, arvuti on mul ka olemas, kõikide muude detailidega tegeleme. Ma olen seal majas olnud erinevates rollides ka varem, inimesed on sõbralikud ja asjalikud ning nagu nad ise ütlesid, teevad hea meelega seda tööd, mida on Eesti riigi teenistuses vaja teha.

Kas Kaja Kallas on teile kõik pooleliolevad tööd üle andnud?

Kaja Kallasega me arutasime pikemalt erinevaid nüansse ning leppisime kokku, et ta hea meelega aitab ning annab nõu ka Euroopas olles. Samuti aitab luua vajalikke kontakte, sest tema suhtevõrgustik on seal juba suur, mina ju alles alustan. 

Kui palju saate õnnitlusi, see käib ju ka peaministri ametisse astumise juurde?

Õnnitlusi tuleb päris palju, aga ma arvan, et kõik ju mõistavad, et selline töö, sellisel ajal, on keeruline. Valitsus ju peaks muutma majanduse konkurentsivõimelisemaks. Meie tegevuste eesmärk on luua erinevate sammude kaudu kindlus. Nii et see on kindlasti keeruline aeg ja need on keerulised ülesanded.

Koalitsioonilepingutega kipub olema nii, et kui need pidulikult vastu võetakse, siis kohe ei saagi aru, mida kõike see kaasa toob. Sedapuhku ei saadud aru, et lisanduvale tulumaksule maksuvaba miinimum ei kehtigi.

Selle ma ütlesin riigikogu ees ise välja. Äripäev millegipärast soovis seda esitada oma avastusena. Täna Õhtuleht siiski möönis, et see oli riigikogu ees välja öeldud ja see oli minu poolt ka sihilik ütlemine. Jah, me ei tee nii-öelda tavalist tulumaksu tõusu, vaid see on ikkagi laiapõhjaline. Kogu julgeolekumaksu arhitektuur ja selle üksikasjad ning detailid on siiski rahandusministeeriumi teha, see ei valmi poliitikutel laua taga. Julgeolekumaks on võimalikult laialt ühiskonna peale laotatud, nii et kõik panustavad sellesse kaks protsenti tulust. Kui kellegi tulu on tuhat eurot, on see 20 eurot, kui tulu on 10 000 eurot, on see 200 eurot. Laiapindsus väljendub selles, et nii käibemaks puudutab suurt osa ühiskonnast ja ka tulumaks puudutab suurt osa ühiskonnast, samuti panustavad kaitsesse ettevõtted. Viie aastaga paneme riigikaitsesse kokku neli miljardit rohkem, samas maksu me ju palume kokku koguda vähem, kui kasvavad kaitsekulutused ja moonavajadus. Julgeolekumaks kehtib 2028. aastani ja täidab ainult julgeoleku eesmärki.

Kui seda maksu tuleb kulutustest vähem, siis peate äkki maksu tõstma või veel mingi maksu välja mõtlema?

Kõigi maksuotsuste ja kogu koalitsioonileppe eesmärk on luua kindlust. Me sõnastame praegu ära, millised on perspektiivid järgmiseks kolmeks aastaks. Samuti kärped, mida me teeme. Kui keegi arvab, et see on lihtne ja ei puuduta inimeste töökohti ning teenuseid, siis see puudutab. See tuleb üsna valus toimetamine. Täiendavaid makse meil plaanis kehtestada ei ole. Ära jääb ka suhkrumaks. Kes iganes tahab, võib minna sellele 2027. aasta valimistel mandaati küsima, meie seda kehtestama ei hakka. 

Kas me räägime tulude maksustamisel siiski kõigist tuludest, nii palgast, pensionist, toetustest, aga ka oma eluaseme müügist? Siiani ju oma kodu müümisel maksu maksma ei pidanud, kas nüüd seda erisust ei tule?

Maksutehniliselt paneb kogu selle disaini kokku rahandusministeerium. Rahandusminister on ka esimest päeva ametis, nii et milline see süsteem detailselt on, saab Jürgen Ligi kirjeldada. Vähemalt koalitsioonikõnelustel me siiski arutasime, et need toetused, mis on praegu tulumaksuvabad ja on seaduses välja toodud, ka oma kodu müümine, ei läheks selle kahe protsendi laia tulumaksu alla. Aga et kellelgi ei tekiks mingeid ootusi, siis lisan, et rahandusministeerium alles paneb selle pildi kokku ja kuna see on sõnum kolmeks aastaks, siis me veel debateerime selle üle.

Kui kergel käel tuli otsus ettevõtete tulude maksustamise kohta, see on ilmselt Reformierakonna jaoks suhteliselt valus otsus?

Kindlasti on, kõik maksutõusud on ju oma olemuselt valitsuse populaarsust vähendavad. Ja mitte ainult seda, ka struktuurselt on tulude maksustamine ja ettevõtluse täiendav maksustamine ikkagi midagi sellist, mis nii minu kui Reformierakonna nägemuse kohaselt võib pärssida majandusaktiivsust. Kui me aga vaatame üldist maksukoormust, siis on see sellel aastal 35 pluss protsenti, jääb järgmisel aastal 35 protsendi kanti ja siis läheb 36 protsendi kanti, nii et sellist suurt hüpet ühele või teisele poole ei tule. Ei maksa unustada, et maksuotsused sündisid ikkagi selle pärast, et oleme tõstnud kaitsekulutusi. Need on tõusnud 2,16 protsendilt 3,4 protsendile ja see on 550 miljonit lisa. Julgeolek ja riigikaitse on kõigi asi. See otsus sündis raskelt ja minu soov on, et julgeolekumaks tuleks 2028. aastal kaotada.

Rahandusministeeriumi arvutused näitavad, et maksukoormus väiksemat sissetulekut omavatele inimestele kasvab siiski rohkem kui suurema sissetulekuga inimestele, on siin võimalik veel midagi muuta?

Loomulikult rahandusministeerium vaatab otsuse detailides üle ja me hindame selle sotsiaalseid mõjusid. Nagu ma olen ka oma varasemates ametites öelnud, siis ma ei arva, et meie pakutu on parim ja kui kellelgi on paremad argumendid, siis me kindlasti kuulame need ära ning sama ootame ka meie partneritelt. Nii et me peame selle debati ära, läheme nende ideedega parlamenti ja teeme otsused kolmeks aastaks. Ei ole nii, et tuleme igal aastal välja uute maksumuudatustega. 

Kärpida on üritatud ju rohkem kui aasta ja sellest pole midagi välja tulnud, mis annab teile kindluse, et nüüd saadakse sellega hakkama?

Me püüame olla veidi konkreetsemad. Eesti võiks tulevikus ikkagi olla mõistliku maksukoormusega riik, mis kasutab oma tugevusi – digitaalsust, vähest asjaajamist, andmete vähest korjamist, vähest bürokraatiat, kiiret tegutsemisvõimet. Kärped võiksid seda eesmärki täita. Me ju ka kliimaministeeriumis arutasime enne kärpimist partneritega, millised on need funktsioonid, mida ei peaks täitma. Meil on sel nädalal esimene valitsuse istung ja seal Jürgen Ligi ning mina koos teiste ministritega käime üle, milline see kärpimise loogika võiks olla ja kuhu suunas see võiks minna. Eesmärk on muuta riik mõnevõrra saledamaks ja kiiremaks. Olulisel kohal on ka protsent. Kui ikkagi öeldakse, et sel aastal tuleb viis protsenti kärpida, siis tulebki töökohtade loetelu üle vaadata, mõned teenused tuleb koomale tõmmata ja mõned tegevused tuleb ära jätta.

Igas valitsuses on mõni minister, kelle puhul avalikkus küsib, kas ta ikka peab seda ametit pidama. Seekord on sotside esitatud Vladimir Sveti puhul küsitud, kas ministriks peaks olema inimene, kes veel mõned aastad tagasi ei teadnud, kellele kuulub Krimm?

Avalikkuse kergenduseks on ta öelnud, et teab nüüd väga selgelt, kellele Krimm kuulub ja et Putin on sõjakurjategija. See on minu meelest väga hea, kui noor mees elus edasi jõuab ja targemaks saab. Loodame, et need seisukohad on püsivad ja selged. Teiseks peavad kõik valitsuse liikmed läbima julgeolekukontrolli, nad peavad vastama nendele tingimustele, mis on eelduseks Eesti Vabariigi, Euroopa Liidu ja NATO riigi ministriks olekuks. 

Märksõnad

Tagasi üles