OTSE POSTIMEHEST ⟩ Marko Mihkelson: Trumpi atentaat pidi olema väga hästi ette valmistatud

Riigikogu väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson (RE) rääkis Postimehe otsesaates, et Trumpi tulistamine ei juhtunud tõenäoliselt emotsioonide pinnalt äkki tekkinud mõtte ajel, pigem oli tegemist väga hästi ette valmistatud tapmiskatsega.

Võiks ju eeldada, et USA presidendikampaania üritused on üliturvatud. Kuidas selline asi siiski juhtuda sai?

Ma arvan, et seda küsitakse täna, järgmistel nädalatel ja ka aastate pärast. Kui me mõtleme tagasi kasvõi Kennedy tapmise peale 60ndate alguses, siis on ju ka sealt jätkuvalt üleval terve rida küsimusi. Ei tahaks küll ära sõnuda, aga ma arvan, et võib-olla nii mõnigi vandenõuteooria jääb ka seda sündmust igaveseks saatma. Kindlasti on väga oluline pöörata tähelepanu sellele, kas lähematel tundidel või päevadel selguvad selle teo toimepanija motiivid. Neid me ju tänaseks täpselt ei tea.

Kõik sellised üritused ei ole tavaüritused, neil on väga mitmetasandiline turvasüsteem ja kindlasti kusagil oli mingi lõtk. Kas see oli tahtlik või tahtmatu, selle võib-olla selgitab uurimine välja, aga võib-olla ka mitte. Fakt on, et kui keegi jalutab relvaga 120 meetri kauguses ja saab otsesihtimisega lasta presidendikandidaadi suunas, peab see olema ikkagi päris hästi ette valmistatud. Selleks on vaja hästi teada, kuhu saab minna, et seal siis oma tegu teostada. 

Nii et kui tulistaja taust tundub olevat selline tavaline koolitulistaja oma, siis kampaaniaüritusel presidendikandidaadile lähedale pääsemine ja üsna täpne lask näitavad siiski korralikku valmistumist?

Kui me vaatame praegu teadaolevaid fakte, nagu näiteks seda, et tulistaja elas kampaaniaüritusest umbes 70 kilomeetri kaugusel, aga see on umbes nii, nagu keegi läheks Viljandist Tartusse ja organiseeriks seal midagi. Sa pead ikkagi väga hästi teadma, kuhu sa lähed, milline on seal ümbrus ja kust on võimalik midagi teha. Lõpuks jääb ka küsimus, miks see ala oli turvamata.

Nagu salateenistuse reeglid Ameerika Ühendriikides ette näevad, on olemas kolm erinevat perimeetrit ja see koht, kust Trumpi suunas laskmine toimus, oli nii-öelda kolmandas perimeetris, mille vastutusala kuulus kohalikule politseile, kes pidi seda salateenistusega kommunikeerima.

Siin on lõputult palju küsimusi, mille üle ei ole praegu mõtet spekuleerida. Ootame ikkagi ära vähemalt selle uurimise esialgsed tulemused ja siis saame mingeid järeldusi teha. Üks on kindel: on ülimalt kahtlane, et tegemist oleks olnud lihtsalt emotsiooni pinnalt äkki tekkinud mõttega. Tulistamist pidi siiski olema päris hästi ette valmistatud, et see läbi viia.

Kui palju kasu saab sellest tulistamisest Trump?

Ma arvan, et ainuüksi juba see sündmus ise tuleb kasuks. See ikooniline pilt, mis tehti vahetult peale seda, kui ta sealt puldi tagant püsti tõusis, nägu verine ja rusikas taeva poole. Ma ei imestaks, kui see oleks selle aasta pressifoto.

See on tähenduslik kampaania kontekstis ja muudab päris palju kogu kampaania olemust nii vabariiklaste kui demokraatide jaoks. Vabariiklaste puhul on väga huvitav jälgida täna algavat kongressi, kus oodatakse Trumpi esinemist. Kindlasti tuleb ta sinna vabariiklaste kangelasena ning kindlasti on see koondanud vabariiklasi veelgi tugevamalt Trumpi taha.

Eks me saame siis näha, kes on Trumpi asepresidendi kandidaadiks, kas selleks on senaator Vance, kes kohe esimesel hetkel avaldas Trumpile toetust, süüdistades demokraate, kes olevat selle atentaadi põhjustanud või keegi teine.

On väga oluline jälgida, mis on Trumpi ja tema lähemate liitlaste sõnum sellelt kongressilt. See määrab väga paljuski ära ka järgnevate nädalate peateema. 

Kas vabariiklased võivadki hakata tulistamises süüdistama demokaraate?

Kui me vaatame, mida Trump ise on öelnud, siis tema esimene sõnum oli, et ta tahab ameeriklasi ühendada. Kindlasti on see talle soovitatud sõnum, mis on täiesti loogiline selles situatsioonis ja annab talle veel parema positsiooni. Samas me näeme, et praktiliselt esimestest minutitest peale seda sündmust on ju mitmed nimekad vabariiklased – Kongressi liikmed, senati liikmed – otsesõnu süüdistanud demokraate selles, et poliitiline vägivald sellisel moel ilmsiks tuli.

Samas on demokraadist president Biden kasutanud sama sõnumit nagu Trump, et ameeriklaste ühtsus on tähtis, «me tuleme sellest olukorrast tugevamana välja» ja «see, mida te siin näete, ei ole ju ometigi Ameerika». Teisest küljest on jällegi paljud demokraadid andnud mõista, et just Trumpi väga terav, räuskav, võib-olla ka poliitilise vägivalla kontekstis hoolimatu suhtumine sellistesse sündmustesse, nagu oli 6. jaanuaril 2021, on viinud selleni, mida me nägime Pennsylvanias.

Kui palju kehvemaks läks demokraatide olukord? On neil üldse lootust presidendivalimised võita?

Kui täna oleksid valimised, siis võidaks need Trump, ei ole kahtlust. Ka viimased küsitlused näitavad, et sellistes olulistes osariikides, mis lõpptulemuse määravad, on Trumpil väike edumaa. Aga ma siiski tuletan meelde, et valimised on alles 5. novembril ja lõplikult otsustab presidendi saatuse ikkagi valimispäev, mitte see sündmus, mis toimus Pennsylvanias.

Samas on sellel väga suur mõju ja sellel on mõju ka demokraatidele, kelle puhul on viimastel nädalatel olnud tõsine küsimus, kas Biden peaks ikkagi tagasi astuma ning kas demokraadid peaksid leidma uue kandidaadi. Demokraatide kongress on järgmisel kuul, nii et aega on heal juhul kaks-kolm nädalat, et see otsus teha.

Ma pigem ühtin nende analüütikutega Ühendriikides, kes arvavad, et ilmselt saavad demokraadid aru, et neil on aeg otsas ja tuleb leida selline ühendav tegur, et siiski koonduda Bideni taha ja minna valimistele nii, nagu on.