OTSE POSTIMEHEST ⟩ Lauri Läänemets: julgeolekumaks hakkab ostutšekil eraldi kajastuma

Sotsiaaldemokraatide juht Lauri Läänemets rääkis Postimehe otsesaates, et ka julgeolekumaksu asjus jõutakse lähiajal kokkuleppele ja see hakkab jupikaupa jõustuma juba tuleval aastal. Suurem osa maksust rakendub 2026. aastal. Ta lisas, et kaupu ostes näevad inimesed julgeolekumaksu osa ka oma ostutšekil.

Kui kaugel koalitsiooniläbirääkimistega ollakse, kas lõpp on juba lähedal?

Me loodame, et lõpp võiks olla nii lähedal, et nädala lõpus saaks erakondade juhtorganid kokku kutsuda. Selle jaoks tuleb aga päris mitu olulist asja rahanduses ja võib-olla ka sisulistes asjades läbi rääkida. Eilne ja tänane päev on möödunud sisuteemade ülevaatamisega, kas kõik on saanud täpselt kirja. Seal on tulnud mõned uued punktid, mis ei ole kerged asjad. Nii et võin kinnitada, et aega läheb, kas jõuame, ei tea, näeme seda homme-ülehomme.

Tundub, et see kõige raskem läbirääkimiste osa on ees, te pole ju rahateemaga veel alustanudki?

Mina ütleksin, et kõige olulisem teema on see, kuidas inimesed toime tulevad ja teine oluline teema on julgeolek. Kolmas on järjekorras raha. Raha on keeruline, sest riigieelarve on keeruline küsimus, aga ta ei ole kindlasti kõige olulisem küsimus. 

Riigikaitsemaksu teemal on käidud nagu kass ümber palava pudru, teada on, et see tuleb, aga mitte keegi peale läbirääkijate ei saa aru, mis asi see on. Kas seda võiks kirjeldada mingi suurusjärguna, kas Eesti inimene hakkab riigikaitsemaksuna maksma igal kuul sada, kakssada või kolmsada eurot?

Rahanduses täiesti lõplikku kokkulepet ei ole, see tähendab, et seda niimoodi öelda ei saa. Suurusjärkudest saab vähe teistpidi rääkida, et kui palju on vaja ära katta. Kui vaadata, millised kulud meil hetkel on kerkinud, siis laiapindsesse riigikaitsesse on läinud üle 600 miljoni euro. See on see auk, mis tuleb kindlasti selle julgeolekumaksuga katta. Sinna lisanduvad veel kulud moona ostmiseks, samuti kulud sisejulgeolekusse – piirile, kriisireservid.

See kõik ei tule maksuga, vaid me räägime ka kümneprotsendilisest kärpest kogu eelarvest ehk personalikuludest, majandamiskuludest ja lõpuks ka antavatest toetustest. Ma julgen öelda, et see on vist Eesti ajaloo suurim ja valusaim kärbe, mis tuleb sinna juurde. Opositsioon ütleb, et kärpida saab veel rohkem, aga mina ütlen, et oodake ära. Kui me seda kümneprotsendist kärbet tegema hakkame, siis alles näeme, kui palju probleeme see tekitab. Minu arvates ta on isegi liiga suur, aga need on need kompromissid, mis tuleb läbirääkijatel teha. Julgeolekumaksu juures on väga oluline see, et igaühel oleks võimalikult väike panus ja julgeolekumaks ei langeks ainult tavalise tööinimese kuklasse. Seega peab olema võimalikult palju osalisi ehk siis ettevõtjad, tööinimesed, kõik teised. Kui kõik panustavad, on igaühe panus väiksem. Lõpuks on kõigil sellest võita, kui Eesti on turvaline. 

Me oleme juba saanud tulumaksu tõusu, käibemaksu tõusu ja ka automaksu, nüüd tahaks siiski teada, kas igaüks meist peab maksma veel täiendavalt sada eurot või vähem?

Täpne proportsioon pole kokku lepitud. See oleneb ka sellest, kuidas ta jaotub ettevõtete ja tööinimese vahel, sest kui me teeme ainult tulumaksu ja käibemaksu tõusu, tuleb neid protsente ikka hästi palju tõsta. Kui ettevõtjad tulevad oma panusega juurde, on see märgatavalt leebem. Aga ma võin võrdluseks öelda, et automaks toob riigikassasse natuke üle 200 miljoni euro, aga tulumaksu tõus ühe protsendi võrra toob umbes 100 miljonit ja käibemaks umbes 120 miljonit eurot. Katta tuleb julgeolekumaksuga 600 miljoni eest tänaseid otsused, pluss kõik muud. Kuna meil ei ole see lõplikult kokku lepitud, siis isegi kui ma tahaks, ei oskaks ma täpselt öelda. 

Millal te selle kõik seadustate ja millal see kehtima hakkab, sellel aasta ju enam ei jõua?

Sellel aastal tuleb ikka pihta hakata. Seda tuleb teha esiteks Euroopa Komisjoni jaoks, et nad saaksid aru, kuidas me oma eelarvet korda teeme ja teiseks on vaja selgust. Inimesed tahavad teada, mismoodi see nende pereelu mõjutab. Samuti tahavad selgust ettevõtjad. Suure tõenäosusega hakkab julgeolekumaks jõustuma jupikaupa juba 2025. aastal, aga enamik selle maksu jõustumisest langeb 2026. aastasse. Püüame teha nii, et ei juhtuks nagu eelmine kord, kus mõni kaupmees tõstis koos käibemaksu tõusuga hindu ja teenis selle pealt omale kasumit. Minu arvates see ei olnud väga ilus tegu ja et seda enam ei juhtuks, siis me vaatame kindlasti tähelepanelikumalt kaupmeeste tegevust. Teise asjana saab tulevikus tšeki peal lisaks käibemaksule kirjas olema julgeolekumaks. Et sa täpselt näed ära, kui suur sinu panus on. 

Kas kärpimise käigus vaadatakse üle ka pensionide indekseerimine?

Kui me neid maksutõuse teeme, siis me peame vaatama ka teist poolt ehk kuidas see erineva sissetulekuga inimesi puudutab. Kui me teeme julgeolekumaksu, on sellel kindlasti mõju pensionäride sissetulekule ja siis ei ole ilmselt mõistlik teha sinna juurde muudatusi indeksis. Sellisel juhul kooruks meil välja üks sihtrühm, pensionärid, kes hakkaksid hoopis rohkem panustama. Palju mõistlikum on see, et julgeolekumaksu panustavad ka ettevõtjad. Ma tean, et Eesti 200 on korduvalt öelnud, et nende arvates tuleb pensionid külmutada ja kõiki muid asju teha, aga sotsiaaldemokraatidel on olnud teine nägemus. Ma usun, et me jõuame lõpuks sinna välja, et pensionid jäävad puutumata ehk pensioni indekseid ei vähendata ja pensione ei külmutata.