OTSE POSTIMEHEST Margus Tsahkna: pensionite ja toetuste kasv käib meil täna lihtsalt üle jõu (15)

Ulla Länts
, ajakirjanik
Copy

Eesti 200 juhi Margus Tsahkna sõnul tuleb kärpimise raames üle vaadata ka indekseerimise põhimõtted, sest praegu käivad pensionide ja muude toetuste tõusud riigile lihtsalt üle jõu. Tema hinnangul on erakorralised pensionitõusud kogu indekseerimissüsteemi paigast ära löönud. 

Kas koalitsiooniläbirääkimistel on midagi juba lõplikult otsustatud?

Väga palju asju on ära otsustatud. See puudutab eelkõige majandusmeetmeid. Näiteks meede, mis tooks Eestisse suuri investeeringuid. Selleks tuleks meil teha väärtuspakkumisi, olgu need siis rahalised või seotud maksudega. See on üks uus lähenemine, mida me oleme välja pakkunud ja on oldud nõus. Näiteks, et menetleksime suurte investeeringute puhul planeeringuid oluliselt kiiremini.

Kui me räägime kaitsetööstusest ja sellest, et me paneme oluliselt raha juurde riigikaitsesse, siis peame vaatama, kuidas teha seda nii, et Eesti maksumaksja raha jääks Eesti majandusse. See tähendab, et peame muutma hankepoliitikat. 

Kas kärpekohad on nüüd kokku lepitud?

Kärpekohti ei ole kokku lepitud. See on üldse kõige keerulisem osa sellest läbirääkimisest. Samas saavad kõik osapooled aru, et me peame päris oluliselt oma riigivalitsemist kokku tõmbama. Seega oleme vaadanud sektorite kaupa, kust me saame kokku tõmmata. Näiteks kogu palgapoliitika ja töökohtade poliitika.

Üks põhimõte, milles oleme kokku leppinud, on see, et ühtegi uut töökohta riigivalitsemise mõttes keskvalitsusse juurde ei looda. Tundub lihtne otsus, aga tegelikult tekib töökohti juurde ja seetõttu tekivad ka kulud ja bürokraatia. Ma siiski usun, et kärbete tõttu hakatakse töökohti vähendama. Ilmselt tulevad ka protsendiga ülepõllu kärped.

Me vaatame sisse näiteks indekseerimisse. Pensioniindeksiga on seotud väga palju muid riigi kulutusi, samuti on miinimumpalgaga seotud väga palju muid kulutusi, toetusi ja teenuseid. Kui vaatame järgmisi aastaid, siis tulevad need kulud metsikult peale ja nad pole koosmõjus meie majanduskasvu ega eelarve kasvuga. Selliseid struktuurseid kohti, mida meil tuleb otsustada, on mitmeid. Sellel saavad olema väga pikaajalised mõjud riigieelarvele ja kuludele.

Eesti 200 jaoks on tähtis, et me ei läheks noppima mingeid väikeseid asju, mis teevad palju valu, aga tegelikult ei aita. Kui me räägime julgeolekumaksust, siis ei saa me võtta inimestelt maksu, kui samal aja ei tõmmata kokku riigi enda kulutusi. Kui oleme need otsused kokku leppinud, siis on võimalik ka maksumaksjatele selgitada, et tuleb panustada Eesti riigi julgeolekusse.

Kui selge on täna see, mida kujutab endast julgeolekumaks?

Pilt ei ole selge. See maks tuleb ühiskonnale ja majandusele päris suure mõjuga, muidu ei ole seda mõtet ju kehtestada. See maks peab olema võimalikult laiapindne, et sinna panustaksid kõik ühiskonna liikmed. Maksavad nii ettevõtjad, kui kõik Eesti inimesed.

Ta saab olema kombinatsioon. Meil ei ole mõtet tõsta ainult tulumaksu, käibemaksu või veel mingit muud maksu. Aga see peab olema solidaarsusmaks, nii et kõik saavad aru, et see raha läheb riigikaitsesse, see on kõigi ühine asi ja kõik panustavad.

Kui ta on hästi laiapindne, siis ta on ka väiksema koormusega ühele või teisele ühiskonnagrupile. Samas peab olema selgelt määratletud, et millal ta algab ja millal ta lõpeb. Ehk ei tohi olla nii, et üks maks lihtsalt tuleb juurde. 

Kas arutuse all on ka pensionite indekseerimise lõpetamine ehk edaspidi siis pension enam ei tõuse?

Ma arvan, et pensionitõusud ära ei jää, küsimus on selles, et kuidas need indeksivalemid töötavad. Kahjuks on nad vähe seotud Eesti majanduskasvuga ja tänases olukorras käivad toetuste kasvud meil lihtsalt üle jõu.

Pensionide indekseerimise on ju tegelikult segi löönud erakorralised pensionitõusud. Selle mõjul kasvab koormus riigieelarvele nii suureks, et me lihtsalt ei vea seda välja. Aga seda, et tulevikus pensionitõusud ära jäävad või kelleltki midagi ära võetakse, kindlasti ei juhtu. Küsimus on lihtsalt selles, mis nurga alt või mis aastate peale need tõusud on.

Koalitsioon on ju tegelikult sama – kui paljusid asju te teete teisiti seetõttu, et peaministrikandidaat on teine ja tema juhtimisel lähenetakse kogu asjale teistmoodi?

Sõlmitud koalitsioonileping jääb kehtima ja nüüd tuleb sinna lisa. Oleme lisanud neid teemasid, milles on kokku lepitud või lepitakse. Hästi palju on sellest seotud eelarveotsustega, see mõjutab ka meie poliitikaid. Teine, mida me jõulisemalt teeme, on kõik, mis puudutab majanduspoliitikat.

Võib küll öelda, et samad osapooled, aga hetk on selline, kus seda värskendust on vaja. Kindlasti on inimesed erinevad, kindlasti on igal peaministril oma käekiri ja ei ole mitte mingisugune saladus, et Kristen Michali taust on eelkõige majandus. Mul ei ole mõtet öelda, et üks oli hea ja teine halb, lihtsalt nüüd on järgmine etapp ja me saame fookust täpsustada.

Tähtis on, et see plaan, mille me lõpuks kokku lepime, oleks kõigile selge, et mis siis saab kuni aastani 2027, kui on järgmised valimised. Mida see valitsus teeb maksudega, mida see valitsus teeb majandusega ja mida see valitsus teeb erinevate toetustega, et saabuks selline töörahu ja kindlus. See plaan võib küll mitte meeldida, aga vähemalt teekaart on olemas.

Teil on probleeme niigi palju, miks on vaja üle vaadata veel ka ministrikohad? On see uue peaministri soov ja on sel üldse mõtet?

Sotsid on esimesel kohtumisel öelnud, et nemad tahaksid selle teemaga tegeleda. See ei olnud mitte sõnum, et muudame kõik ümber, vaid et neil on mure ja nad tahaksid midagi rohkem saada.

Mina pidasin oluliseks alustada läbirääkimisi siiski sisust, paraku varjutab nüüd see kohtade jaotus muud teemad. Igal pool küsitakse minu käest, et mis saab ministrikohtadega. Minu jaoks ei ole see oluline, sest see tööbüroo mentaliteet lihtsalt ei vii Eesti riiki kuidagi edasi. Me peame keskenduma sisule. Küll me kohtade jaotuseni ka jõuame.

Mina olen Eesti 200 ministritega väga rahul. Samas ütleb minu kogemus, et mitte kunagi pole jäänud koalitsioonilepe sõlmimata seetõttu, et pole suudetud töökohti jagada.

Tagasi üles