OTSE POSTIMEHEST Kaitseväe juhataja riigikaitsemaksust: kindlasti ei tohi see olla ettekääne, et tõsta makse (6)

Tarvo Madsen
, ajakirjanik
Uuendatud 9. juuli 2024, 11:36
Copy

Juuli algusest võttis kaitseväe juhtimise üle kindralmajor Andrus Merilo. Uurisime Postimehe otsestuudios, milliseks saab tema käe all kaitseväe juhtimine ning kui palju tegelikult Eesti riigikaitsel raha puudu on. 


Värskelt ametisse saanud kindralmajor Merilo sõnas Postimehe otsestuudios, et Venemaa puhul ei tohiks me kindlasti olla hirmul, sest hirm ei ole kunagi hea liitlane vaid pärsib pigem kainet mõtlemist. Sõjaohtu ei ole mõtet küll karta, kuid Eesti peab arvestama sellega, et meie kõrval on agressiivne naaber, kes on lähiajaloos korduvalt oma naabreid rünnanud.

Samas nentis Merilo, et ei ole alust arvata, et eskalatsioon kuhugi suunda ei jätku ning Venemaa ei teeks ühel hetkel järgmist sammu. «Küsimus on see, et millal ta seda teha suudab. Kui keegi ütleb, et tal läheb selleks 8-10 aastat, siis ma sellega ei nõustu. Venemaal pole mingit põhjust praegu anda aega NATO-le ja Läänemaailmale rünnakuks ettevalmistamiseks,» sõnas ta. Praegu on Venemaa tema sõnul eelisseisundis, sest tema üksused on kogenud ning sõjatööstus töötab kiiremini, kui Euroopa oma. Seega on praegu oluline, et Euroopa ja Lääs näitaks kindlameelsust.

Ta lisas, et praegu on võimalik veel konflikti ära hoida, kuid läänemaailm ei tohi endale lubada ühtegi viga, mis demonstreeriks meie nõrkust. «Lähimad viis aastat on otsustavad. Kui meie väga selgelt ei näita, et Venemaa agressioon ei õnnestu ja tema seda ei usu, siis eskalatsioon võib järgneda.»

Kaitseväe juhataja tõdes, et Venemaal ei pruugi olla vajalik kahte sõda korraga pidada ning me peame jälgima, mis Ukrainas toimub. «Me kõik tahame loomulikult, et Ukraina võidaks, aga me peame jääma realistlikuks. Tõenäolisem on mingi pealesurutud külmutatud konflikti vaherahu. Kui see juhtub, siis Venemaal on vaja oluliselt vähem jõudu, et seda saavutatud piirkonda enda käes hoida,» kirjeldas ta.

Seega on Venemaal võimalik Ukraina-konfliktiga seotud maavägesid üsna kiirelt ümber paigutada. «Mere- ja õhuvägi on suures osas täna ikkagi täiesti puutumata. Seega, oma vägede ümbersuunamiseks on tal tehniliselt vaja paari kuud, et need kuskile mujale piirkonda ümber suunata.»

Otsestuudios tuli mõistagi juttu ka laskemoona puudusest ja sellest, milliseid summasid ja miks kaitseväel vaja on. Merilo nentis, et avalikkuse ees on laskemoona puudusega seonduvad rahasummad hakanud elama oma elu ning räägitud on erinevatest summadest. Tegelikult oleks vaja esialgu 1,6 miljardit eurot, mis läheks laskemoona hankimiseks erinevatele suure kaliibriga laskeseadmetele. «Tegelikkuses teame, et sõjapidamise mastaapides on see ülimalt väike raha. Kui võrrelda ka potentsiaalsete kahjudega, mida sõjaline agressioon Eestile tähendab, siis 1,6 miljardit on kordades, kui mitte kümnetes kordades väiksem summa kui see, mis on vaja, et taastada hävinud taristut. Inimelusid me ei suuda kunagi korvata,» lisas ta.

Samuti tõi ta välja, et teda häirib, kui poliitikud räägivad sellest, justkui riigikaitse oleks riigi kehvas rahalises seisus süüdi. Tegelikult peaks meie ühine soov olema rahva kaitsetahet suurendada ning on ebaõiglane öelda, et paremini kaitstud olemise nimel läheb kõikide elu kehvemaks. Samuti ei räägi kaitsevägi 1,6 miljardi eraldamisest kohe ja praegu vaid mitme aasta peale jaotatult. «Meie täiendav rahaküsimine, et meie riik oleks paremini kaitstud ja et me oleks sõjaks valmis tegelikult ei ole põhjus, miks meie rahandusseis riigis on nii halb, kui ta täna välja paistab,» lisas ta.

Samas ütles ta, et kõik poliitikud kellega tema on kohtunud on olnud kaitseväe seisukohtadega nõus ning seda mentaliteeti ta kohanud ei ole, et mõni poliitik ei tahaks riigikaitset paremaks muuta. «Poliitikutel on muidugi probleem, et kuskilt on vaja see finants leida ja see tuleb leida mingi asja arvelt. Seal ei ole ühtegi head otsust poliitilisest vaatevinklist võtta.»

Lisaks avaldas Merilo arvamust loodava riigikaitsemaksu kohta. Ta ütles, et kui maks on sihtotstarbeline ja konkreetne, siis on see mõistlik, kuid raha peab kindlasti minema otseselt riigikaitsesse. Samuti võib sinna sisse põimida ka elanikkonnakaitse elemente. «Aga kindlasti ei tohi see olla ettekääne, et tõsta makse ja raha suundub hoopis kuskile mujale. Kui me seda teeme, siis me ise hävitame ära igasuguse usalduse riigi ja riigikaitse vastu. Seda me teha ei tohi, see on katastroofilise mõjuga kaitsetahtele kui sellisele.»

Tagasi üles