OTSE POSTIMEHEST ⟩ Kristen Michal: glamuur ja pagunid on minu jaoks alati vähemtähtsamad

Tõenäoliselt tulevane peaminister Kristen Michal toonitas Postimehe otsestuudios, et uus valitsus peaks andma selgemaid sõnumeid ning loodavas koalitsioonilepingus tuleks maksuplaanid paika panna. Pikemat intervjuud saab kuulata Postimehe veebis.

Uus valitsus pannakse kokku samade partneritega, aga te teete koalitsioonilepingu ümber. Mille poolest teie juhitav valitsus võiks erineda Kaja Kallase valitsusest?

Eks iga juht ja iga peaminister on oma käekirjaga. Varasema koalitsioonilepingu puhul jah, teeme värskendust selles osas, et mis on täidetud ja mis on muutunud, aga mitte massiivse juurdekirjutamise teemal.

Arvan, et on ühiskonna ootus ka, et sõnastatakse valitsuse ja Eesti riigi plaan ja nägemus, kuidas me rahandusasjadega toimetame. Oleme siiski ausad - ebakindlust tekitab pidev teadmatus, kui iga kuu aja tagant tuleb keegi - kas valitsusest või opositsioonist - uue maksuideega. Rahaasjad on vaja klaariks saada ja paranemise teele asuda.

Kindlasti hästi oluline valdkond on riigikaitse ja julgeolek tervikuna. See tähendab seda, et meil tuleb leida vastused, mida täpselt on vaja riigi kaitsel, milline moon on ja millised vahendid on. Heidutus peaks kohe algusest peale selge olema, et isevalitseja meie naabrina ei tahaks panna proovile meie kannatuslikkust ja meie võimeid. Selle osa on muidugi NATO plaanid ka.

Sealt edasi on kindlasti majandus- ja konkurentsivõime. Loomulikult ei ole see nii akuutselt kohale jõudnud, kui ta oli 2009. aastal, kus töötus kasvas kiiresti ja inimestel oli väga raske, aga ta ikkagi mõjutab. Majandus- ja konkurentsivõimega tuleb tegeleda.

Sotsiaaldemokraatide poolt tuli lauale kõige kuumema teemana toimetulek, niiet neid nelja teemat arutame ja värskendame kõik koalitsioonileppe peatükid läbi. Püüame selle kolme nädala jooksul ära teha.

Te lubate, et kui midagi erakorralist ei juhtu, siis te panete praeguses koalitsioonileppesse kõik uued maksud ja kärped paika ning midagi uut ja üllatavat ei juhtu selle aja jooksul, kui valitsus pukis on?

Jah, ma arvan tõepoolest, et see on hea kokkuvõte. Valitsuse ülesanne ei ole tegelikult avalikkust üllatada erinevate asjadega, kui see vähegi on võimalik.

Ma julgeks niimoodi arvata, et laiapindne riigikaitsemaks on üks valik, mida tuleb riigi rahanduse ja riigikaitse seisukohast langetada ja mida meil on vaja. Sellel on ka üsna lai toetus - nii koalitsioonierakonnad kui opositsioonierakonnad on seda toetanud sõnades, ajakirjanduski on selle vajalikkust kirjeldanud ja ettevõtjad on kirjutanud sellest lugusid. Kaubandus- ja tööstuskoja president isegi kirjutas, et seda tuleks teha.

Teine kindlasti on kärbete pool. Ka see on oluline teadmine sellest, mismoodi valitsus toimetab - me peame tõmbama koomale ja tuleb päris hulga kärpida. Ühe kärpeelarve me just tegime, 175 miljonit, aga ilmselt tuleb järgmisesse aastasse vaadata veel ja päris hoolega kärpida.

Valitsuse ülesanne oleks praegu suuremad probleemid koos lahendada ja pärast seda tekib kindlus, et mismoodi reeglid edasi on, et valitsus ja avalik sektor ei üllataks uute debattidega enne, kui ta saab uue mandaadi näiteks 2027. aastal. See debatt tuleb nüüd ära pidada, mitte korraldada pidevalt uute maksude festivali. Seda võiks pigem valimisdebati raames käsitleda 2027. aasta valimistel.

Rahandusolukord on väga tõsine. See tähendab seda, et meil tuleb nii kärpida, kui ka maksutulu üle vaadata. Ka parem finantsjuhtimine ja eelarve selgus. Oleme ausad, kui riigikogu teeb negatiivset lisaeelarvet 175 miljonit ja samal ajal ilmub ajakirjanduses informatsioon, et 100 miljonit on kuskilt rea pealt leitud, mida ei ole varem märgatud - see ei ole kindlasti aksepteeritav olukord.

Milline see riigikaitse maks olema peaks?

Seda debatti me hakkamegi pidama koalitsioonipartnerite vahel. Üks printsiip, milles mulle tundub, et ühiskonnas on üleüldine toetus olemas on just laiapõhjalisus. See maks oleks pigem madalam aga võimalikult laialt kantav.

Eks ta erinevate maksuliikide kombinatsioonis sünnib, sest riigikaitse ei ole kellegi kitsa grupi asi vaid pigem on ikkagi eraldi vajadus, mis tuleb riigi põhiolemusest ja on koguaeg muutumatu. Aga arvestades naabri agressiivsuse taset ja tänaseid vajadusi on ka rohkem raha vaja sinna korjata.

Laiapõhjalisus, ehk tulu- või käibemaks näiteks?

Jah, või nende kombinatsioon erinevas variandis. Eeldan, et avalikkusel nii palju kannatlikkust on, et kuu aega debatt ära pidada, et mitte pärast iga kuu pidada debatti selle üle.

Kas maksuküüru kaotamine on veel jõus?

Maksuküüru kaotamine on juba ära seadustatud. See on täpselt see küür, mille kohta Eesti rahvas on öelnud, et seda küüru parandab küll ainult haud. Oleme ausad, see omaaegne Keskerakonna ja Isamaa loodud "kana-põder"-tüüpi süsteem - seda ei olnud küll kellelegi vaja. Kui ühiskond tahab tulevikus arutada astmeliselt kasvavat tulumaksu, siis see on 2027. aasta valimiste debati teema.

Tänaseks on maksuküüruga asi lihtne ja maksuküür on kaotatud ja kuuekuune aken enne tagasi muutmist on ka ületatud. Kui keegi tahaks nüüd maksuküüru tagasi, siis see sisuliselt tähendaks maksutõusu, sest me peaksime sügisel minema parlamenti ja sellest läheks kuus kuud aega, sest sisuliselt on tegemist maksumaksja olukorra ebasoodsamaks muutmisega. Seda ei saa enam teha. See on pöördumatult ära kaotatud ja kui keegi tahab öelda, et sellega võiks veel midagi teha, siis kahjuks enam midagi teha ei saa. Võib käia pakkuda erinevaid mõtteid astmelisest tulumaksust, mida kindlasti 2027. aastal sotsiaaldemokraadid ja Keskerakond teevad.

Juba aastaid räägitakse sellest, kuidas teie tahate peaministriks saada. Millal esimest korda tuli selline mõte, et selline tore amet võiks olla?

Tegelikult olen naljaga pooleks ikkagi aastaid püüdnud selliste asjade eest ära joosta. Minu loomuses on pigem nautida töö tegemist ja asjade lahendamist ja see on toonud kaasa mulle erinevad rollid ja vastutused, mitte vastupidi. Glamuur ja pagunid on minu jaoks alati vähemtähtsamad, kui roll ja tänagi on keeruline ülesanne, mida lahendada eeskätt see, mis mind selles töös paelub. Kliimaministeeriumiga oli sama - tuli luua midagi, mida ei olnud varem. Seda tuli teha kiiresti, tuli see tööle panna ja valida teatavad suunad. See on see, mis mind paelub.

Ma pigem mõtlen tehtavast tööst kui rollist, sest mistahes amet on ajutine ja ametikoht on vähem oluline kui see, mida sa sellega teha saad.