SÕJASTUUDIO ⟩ Peeter Tali: tankid peaksid venelastel otsa saama 2026. aasta alguses

Strateegilise kommunikatsiooni ekspert ja riigikogu liige Peeter Tali rääkis Postimehe «Sõjastuudios», et kui venelased samasuguseid kaotusi jätkavad, saavad neil tankid otsa pooleteise-kahe aastaga. Tema hinnangul ei ole praegu kummalgi poolel jõudu, et tuua sõja käiku murrang.

Venelased on suutnud hoida viimased kaks nädalat lahingutegevuse rindel üsna intensiivsena. Kuidas ukrainlased vastu peavad?

Ukrainlased on üsna hästi hakkama saanud. Nad on liigutanud vägesid ära Zaporižžja ja Donetski oblastist Harkivi oblastisse ning praegu võib öelda, et venelased ei ole oma eesmärke saavutanud. Venelased üritavad tagasi võtta oma positsioone. Vovtšanskis käivad linnalahingud ning venelased on toonud Vovtšanski alla 138. brigaadi ja 76. õhuründe diviisi üksused, kes on saanud kõvasti rappida. Neid operatsioone on juhtinud taasloodud Leningradi sõjaväeringkond ja ülemäära hästi neil läinud ei ole.

Kuna ukrainlased on liigutanud oma vägesid ära Hersoni oblastist, Zaporižžja oblastist ja Donetskist, siis venelased suruvad seal peale. Neil on selline taktikaline edu, ehkki kaotused on metsikud. Hinnatakse, et venelased on kaotanud juunis 30 000 kuni 37 000 sõdurit.

Venelased kasutasid viimasel nädalal ründamiseks taas väga suurt hulka juhitavaid pomme, millega on Ukrainal keeruline hakkama saada.

Vene lennukid on paraku väljaspool Ukraina õhutõrjet. Küllap on sinna võimalik liigutada ka moodsaid õhutõrjesüsteeme, aga sellisel juhul jääksid suured Ukraina linnad õhukaitseta ja see tooks kaasa inimohvrid ning kriitilise infrastruktuuri purustamise. Nii et venelased saavad suhteliselt karistamatult uhmerdada nende juhitavate pommidega Ukraina positsioone. Kui sulle ikkagi tuleb kaela tonnine pomm, siis ega sellest positsioonist midagi järele jää.

Lääne abi hakkab vaikselt rindele jõudma, laskemoona juba on, tehnikat oodatakse, aga kas ukrainlased on ise suutnud midagi ette võtta oma mobilisatsiooniga?

Sellega ei ole hästi. Ukrainlastel on plaan ette valmistada 14 uut brigaadi, aga need, kes juba vabatahtlikult sõdivad, on kõik rindel ja probleem on ka see, et väed on väsinud. Mobilisatsiooniiga küll alandati 25. eluaastani, aga Ukrainal on elavjõudu puudu.

Venelastel seevastu on elavjõudu küll ja küll. Tuhat sõdurit langeb neil iga päev rivist välja, mis teeb kaks pataljoni, aga nad on neid ka küllaga juurde toonud. Selleks, et venelastel hakkaks elavjõust puudu jääma, peaksid nende kaotused olema 40 000 sõdurit kolme-nelja kuu jooksul. Venelased formeerivad samuti üldvägede armeed, loovad uusi üksusi. Ukraina teeb praegu täiesti uusi brigaade, aga võib-olla oleks sõjalises mõttes mõistlikum integreerida uued mobiliseeritud hoopis vanadesse väeosadesse, et jagada kogemusi. 

Mis peaks juhtuma, et sõja käiku muuta?

Ukrainlastel on vaja juurde täppis- ja kaugmaarelvi. Täppisrelvad ei ole enam nii tõhusad kui varem, sest venelased suudavad neid eksitada. Kui Ukraina saab piisavalt pisut moodsamaid lahingulennukeid F-16, mida suudavad juhtida Rootsi õhujuhtimiskeskused, siis suudavad nad ehk alla tuua Vene hävituspommitajad ning olukord muutub ukrainlaste jaoks kergemaks.

Venelased suruvad praegu peale Pokrovski ja Tšassiv Jari piirkonnas, et võtta ära kaksiklinnad Karamatorsk ning Slovjansk. Nii et midagi ei ole muutunud, venelastel on väike taktikaline edu. Ukrainat võiksid aidata mobilisatsioon, uued üksused, täppisrelvad ja õhuvägi.

Tänaste matemaatiliste arvestuste järgi jätkub venelastel rauda ehk suurtükke ja tanke umbes pooleteiseks-kaheks aastaks. Seega 2026. aasta alguses peaksid venelaste tankid otsa saama ja uusi tanke suudavad nad toota aastas umbes 200. Aga praegu ei ole kummalgi poolel jõudu, et läbi murda või tuua sõja käiku otsustav pööre. 

Kui palju venelased on suutnud Kramatorski ja Slovjanski kaksiklinnale lähemale nihkuda?

Nad nihkuvad väga aeglaselt läbi tohutute kaotuste. Ukrainlased peavad seda hoidma, aga kuna maastik on seal üsna avatud, siis on see droonidelt näha nagu peo peal. Ukrainlased kasutavad vaatlusdroone ning ründedroone ja lääne suurtükiväe süsteemid löövad täpsemini ning kaugemale kui venelaste külma sõja aegsed suurtükisüsteemid. Pinge seal paraku püsib, aga ukrainlastel on väike edu selles mõttes, et neil ei ole enam laskemoona puudust.

Aga Harkiv enam ohus ei ole?

Ei ole, Venemaa küll soovib saada Vovtšanskis oma positsioone tagasi, samuti on nende üks eesmärk tõmmata Ukraina vägesid teistelt rinnetelt ära. Lõunast ongi viidud Ukraina merejalaväelasi Vovtšanski alla, et venelased ei saaks tulistada suutükitulega Harkivit, aga nüüd lõhuvad nad linna rakettide ja droonidega. Harkiv on ikka palju kannatada saanud. Hoolimata sellest, et venelased formeerivad uut armeekorpust, ei paista neil olevat siiski jõudu, et siis sealt läbi tulla.