SÕJASTUUDIO Indrek Kannik: venelased ründavad viimastel nädalatel piirkonda, kus asuvad Ukraina sõjaväelennuväljad (2)

Ulla Länts
, ajakirjanik
Copy

Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse juht Indrek Kannik rääkis Postimehe «Sõjastuudios,» et üks põhjus, miks NATO lennukid täna öösel Poola turvamiseks õhku tõusid, oli vajadus hoida ära Ukraina ründamine rakettidega läbi Poola territooriumi. Ta märkis, et viimastel nädalatel ründavad venelased aktiivselt Ukraina sõjaväelennuväljade piirkonda, et takistada F-16 lennukite saabumist.

Täna öösel kattis venelaste massiivne õhurünnak kogu Ukrainat, mistõttu olid õhus ka NATO lennukid kaitsmaks Poola õhuruumi, kui tavatu selline olukord on?

Viimastel kordadel on venelaste raketirünnakute puhul nii Poola ise kui seal olevad liitlased tavaliselt oma lennukid üles tõstnud. Mäletatavast on ju mitmel korral olnud juhtumeid, kus Venemaa raketid on mingi Ukraina punkti ründamiseks kasutanud Poola territooriumi. Ma usun, et Poola tahab edaspidi selliseid olukordi vältida. Poola suveräänsuse vaatevinklist on need tegelikult väga ebamugavad olukorrad. Samuti on need ebamugavad ka ukrainlaste vaatevinklist, sest siis on neil keerulisem ära arvata, kust rakett tuleb ja selle võrra on raskem Ukraina õhutõrje töö.

Kui tugevate õhurünnakute all Ukraina viimase nädala jooksul on olnud?

Kui me vaatame seda tänaöist raketirünnakut, siis ega see nüüd väga massiivne olnud. Shaheedide arv oli suhteliselt suur - üle 50, aga rakette lasti välja ainult viis ja need kõik suutis Ukraina õhutõrje alla lasta. Venelastel on viimastel nädalatel  kaks põhilist rünnaku objekti, üks on olnud energeetika infrastruktuur ja teine see kant, mis jääb Kiievist natuke lääne poole Hmelnõtskõi ja Vinnõtsja oblastisse, kus on Ukraina kõige põhilisemad sõjaväelennuväljad.

Seda regiooni on päris palju rünnatud ja tõenäoliselt on see seotud asjaoluga, et üsna varsti on tulemas F-16 ründelennukid ning venelased tahavad nende vastuvõtmise Ukraina jaoks võimalikult keeruliseks teha. Ukraina sõjaväelennuväljade piirkond Hmelnõkskõi kandis Starokonstantinovkas on saanud mitmete rünnakute osaliseks.

Kui tõhus on Ukraina sõjaväelennuväljade õhukaitse?

Ma arvan, et see on üsna tõhus, aga mitte nii tõhus, kui Kiievis. Ikkagi on olnud ka mingeid tabamusi. Need tõenäoliselt ei puuduta küll otseselt lennukeid, ega ka mingeid lennujuhtimissüsteeme, aga tabamusi seal äärealadel on siiski olnud. Näiteks oli Starokonstantinovka linn mitu tundi ilma elektrita. Ka see, kui õnnestub elekter ära võtta, on samuti probleem lennuvälja toimimisele. Nii et see on kant, mida venelased on hakanud aktiivselt ründama. 

Kas Harkivi puhul on nüüd kindel, et venelased sealt enam kaugemale läbi ei murra?

Võib küll öelda, et see venelaste rünnak kahest kohast, kust nad üle piiri said, on praeguseks seisma jäänud. Neil on seal veel mingeid reserve, aga mulle tundub, et kui nad neid raiskavad, siis ongi see suuresti raiskamine ja mingiks tõsiseks läbimurdeks sealt ohtu ei ole. Venelased on kogu aeg üritanud uuesti peale tungida ka idast Kupjanski suunal, kuid neil ei ole õnnestuks seal suuremat edu saavutada.

Kuna Ukrainal lubati kasutada lääne relvastust Venemaal asuvate sihtmärkide vastu, siis ei ole enam S-300 rünnakuid Harkivi linnale. Neid ei ole olnud juba mitmeid päevi ja seetõttu on ka Harkivi tsiviilelanikkonnal elu kergem. Liugpommide vastu see praegune relvastuse tase paraku veel ei aita.

Prantsusmaa lubas anda ukrainlastele hävitajaid Dassault Mirage 2000 ja samuti lubas ta väljaõpet, kui oluline abi see on? 

Need on mõlemad väga positiivsed uudised. Ukrainale on vaja rohkem õhuväge. Need kokkulepped, mis siiamaani F-16  osas on tehtud, ei ole lõpuks ikkagi veel piisav. Teiseks ei täitu need kokkulepped poole aasta ega aasta jooksul. Belgia on rääkinud aastast 2028, millal nende F-16 lennukid võiksid kohale jõuda. Nii et kui aasta lõpuks on võimalik ka mingisuguseid prantslaste Mirege kohale saada, on see ikkagi Ukraina jaoks suur pluss.

Prantslasete pakutud 4500 inimese väljaõpe on aga juba päris arvestatav number ja ma oletan, et vähemalt osaliselt hakkab see toimuma ka Ukraina territooriumil. See on asi, kus üks iseendale kehtestatud punane joon võetakse maha, mis on omakorda väga positiivne.

Siinkohal tuleb aga taas öelda, et täna oli jälle avalikkuses uudis, et president Biden on kohtudes Macroniga öelnud, et USA ei toeta sammu, hakata väljaõpet läbi viima Ukraina territooriumil. See on ameeriklaste poolt väga kahetsusväärne strateegiline sõnum ja täiesti põhjendamatu.

Kas lääne relvastuse kasutamise Venemaa territooriumil olevate objektide ründamiseks on lääneriigid valdavalt heaks kiitnud?

Tundub, et praktiliselt kõik Euroopa riigid ja nüüd ka USA on selles osas «jah» öelnud, aga Ameerika Ühendriikide poolt on endiselt väga tugevad piirangud peal. Sisuliselt lubatakse kasutada HIMARS-it, mille tegevusraadius on maksimaalselt 50 kuni 60 kilomeetrit, kaugemaid alasid ei ole nendega võimalik rünnata. Britid ja prantslased on andnud loa ka veidi kaugema tegevusraadiusega relvasüsteemide kasutamiseks ehk raadiusega 150 kuni 160 kilomeetrit. Ukrainlaste jaoks on see muidugi suur pluss, sest mida kaugemale neil õnnestub Vene logistika piirist lükata, seda raskem on venelastel rünnata Ukraina linnu ja valmistada ette operatsioone Ukraina piiri taga.

Tagasi üles