OTSE POSTIMEHEST Tarmo Jüristo: Eesti 200, Parempoolsed ja rohelised ilmselt europarlamenti ei pääse (9)

Ulla Länts
, ajakirjanik
Copy

SALK-i juht Tarmo Jüristo rääkis Postimehe otsesaates, et sotside, Reformierakonna ja Isamaa mandaatide arv sõltub sellest, kas Keskerakond pääseb europarlamenti või mitte. Tema hinnangul jäävad Eesti 200, Parempoolsed ja rohelised Euroopa Parlamendi kohast ilma.

Kas mõned kandidaadid on nii kindlalt europarlamendis sees, et nemad võivad juba kampaania tegemise lõpetada?

Tõepoolest, näiteks Marina Kaljurand võiks juba piletid ära osta ja puhkusele minna, tema hääled on olemas ja koos. Paraku on Marina Kaljuranna puhul on oluline see, et tema teeb tööd mitte ainult enda jaoks. Kaljurand töötab praegu sotside teise mandaadi nimel. Sotside puhul on see ebaproportsionaalselt suurem määral Marina Kaljuranna töö. Samas on näiteks Isamaa puhul koorem jagatud põhimõtteliselt kolme kandidaadi vahel. Jüri Ratas paistab praegu kõikide märkide järgi olevat favoriit, tema järel on Urmas Reinsalu ning Riho Terras.  Nemad peavad tegema kõik selleks, et see teine mandaat tuleks.

Kindlad europarlamenti minejad on ka Urmas Paet ja Jaak Madison, aga sealt edasi läheb see kohtade täpne jaotus natuke põnevamaks. Kui esimeste nimede osas on asjad selged, siis selles osas, kas erakonnad saavad ühe mandaadi või kaks mandaati, on neid lahtisi otsi palju rohkem.

Vaatlejate hinnangul on Euroopa Parlamendi valimiskampaania olnud suhteliselt igav, aga mille järgi inimesed siis otsustavad?

See võib-olla ei olegi halb, et need kampaaniad on igavad. See näitab, et meil ei ole hetkel mingit lahtise leegiga põlevat kriisi, mille osas me ei tea, mida sellega peale hakata. Loomulikult käib Ukraina sõda ja see on ka nende valimiste üks suur teema kogu Euroopas. Näiteks Prantsusmaa ja Saksamaa valimistel mängib Ukraina kriis üsna olulist osa. Erinevates riikides muidugi erineval moel. Samas on näiteks varasemete valimiste puhul olnud hästi teravalt üleval rändekriis, mis on teinud Euroopa Parlamendi valimised hoopis kirglikumaks. 

Isamaa on üritanud oma sõnumitega kritiseerida hoopis praegust Eesti valitsust, aga tundub, et see teema neid eriti ei aita nagu see ei aidanud eelmistel europarlamendi valimiste ka Reformierakonda?

Kui Isamaa selle lipu vardasse tõmbas, siis tundus ka mulle, et see on täpselt see, mida Reformierakond tegi 2019. aastal. Siis rääkis ju Reformierakond, et oleme valedega võimule tulnud valitsuse vastu. Mäletatavasti läks Reformierakonnal 2019. aasta europarlamendi valimistel suhteliselt hästi ja tõenäoliselt läheb neil ka seekord hästi, aga neil ei läinud hästi mitte selle pärast, et nad taolise kampaaniavaliku tegid. Säärane kampaaniavalik ei õigustanud ennast 2019. aastal ja ei õigusta ka praegu. Ilmselt on Isamaa lõpusirgel sellest samuti aru saanud ja läinud tagasi sellisesse turvalisse teemavalikusse nagu Ukraina ja Euroopa Liidu välispoliitika.

Kes kindlasti oma saadikuid europarlamenti ei saa?

Ei saa rohelised, Eesti 200 ja Parempoolsed. Eestis jagatakse 7 mandaati ja kui sinu nimekirjale on toetus alla 10 protsendi, siis ei ole sul sellesse klubisse asja. Nii et nende kolme erakonna puhul on võimalused ainult teoreetilised. 

Keskerakonna puhul on küsimus, kas nad võiksid ühe koha saada ja kui nad ei saa, siis on nii sotsidel, Reformierakonnal kui Isamaal suurem võimalus saada kaks kohta.

Esimene suur küsimus on tõesti see, kas Keskerakond saab koha või mitte. Järgmine huvitav küsimus on, et kui Keskerakond saab ühe koha, siis praeguste märkidega oleks see tõenäoliselt Kõlvart, aga kas Kõlvart läheb europarlamenti. Kui Kõlvart läheb, siis sellel saavad olema tõenäoliselt väga tõsised ja olulised tagajärjed Keskerakonnale Eestis ja selle kaudu ka Eesti poliitikale üldiselt. Sellel, mis sealt vallandub, võivad olla lõpuks päris olulised tagajärjed Eesti sisemaise poliitika jaoks. 

Kui Keskerakond mandaati ei saa, tähendab see, et EKRE saab oma ühe mandaadi ja ülejäänud kolmel erakonnal on kõigil väga hea võimalus need kaks mandaati saada. Ehk siis Isamaa, sotsid ja Reformierakond on siis kõik suhteliselt turvaliselt kahe mandaadi graafikus. Kui aga Keskerakond saab mandaadi, siis on seis selline, et EKRE Jaak Madisoni näol võtab samuti ühe mandaadi ja alles jääb viis mandaati, mis ei jagu kahe kaupa kolme erakonna vahel. Nii et siis tekib järgmine küsimus, kes nendest kolmest - sotsid, Reformierakond või Isamaa- jäävad kahest mandaadist ilma ja peavad ühega leppima. 

Kes kõige tõenäolisemalt kahest mandaadist ilma võib jääda ja kas võiks juba kindlalt väita, et sotsidel on kaks mandaati käes?

Kindlalt ei saa seda väita. See, kes saab kaks mandaati sõltub minu hinnangul ülekaalukalt valimisaktiivsusest. Arvamusküsitlustes me küll näeme, milliseid kandidaate keegi toetab, aga valimistulemused on paraku kombinatsioon kahest asjast. Üks on see, keda sa toetad ja teine, kas sa lähed valima. Paraku on europarlamendi valimistel valimisaktiivsus umbes kaks korda madalam kui parlamendivalimistel. Eelmisel korral oli see 37.6 protsenti. 

Kõige omapärasema kampaania on teinud Jüri Ratas, kui kindel võiks olla tema saamine europarlamenti?

Seda ei oska öelda. Tema puhul hakkab kindlasti mängima just see valimisaktiivsuse küsimus. Jüri Ratase rebrändimine, mis minu arvates algas suuresti juba «Tantsud tähtedega» saatest, kui mitte isegi varem, on toonuud kaasa selle, et temast on mingis mõttes saanud üle välja kandidaat. Ratas mingis mõttes isegi täiesti teadlikult püüab olla selline kandidaat ja mitte püüda ainult Isamaa hääli. Nii et kui valida üks kampaania, mis on puhtalt persoonikampaania, siis oleks see Jüri Ratase kampaania. 

Erakond Koos ei pääse ilmselt küll europarlamenti, aga kui palju võivad nad ära rikkuda Keskerakonna võimaluse?

Küsimus ongi selles, kui palju nendest häältest, mis võiksid minna Keskerakonnale, võtab ära Aivo Peterson. Minu hinnangul on Aivo Peterson Keskerakonna jaoks suurem probleem, kui see praegu numbritest välja paistab. Asi on selles, et Aivo Petersoni valijat on arvamusküsitlustega väga keeruline kätte saada. Kui sa tahad nendega kohtuda, pead sõitma ikkagi Ida-Virumaale ja tänaval inimestega rääkima. Samuti tundub mulle, et Aivo Petersoni valija on täna tõenäolisem valima tulija, kui Keskerakonna valija. Selle põhjuseks on protest, kuna nad teavad, et Aivo Peterson on vangi pandud. See aga mobiliseerib inimesi rohkem, kui Kõlvat või Toom suudavad selle «Selg sirgu Eesti!» loosungiga neid mobiliseerida.

Pariisi suveolümpiamängud 26. juulist 11. augustini
Vaata otseülekandeid Kanal 2-st, Duo 5-st, Postimehe veebist ja kuula raadio Kuku kajastusi. Venekeelsetele fännidele pakub põnevust Kanal 7.
Loe kõiki olümpiauudiseid siit.
Tagasi üles