OTSE POSTIMEHEST ⟩ Kristjan Järvan: sõiduradade vähendamine Hipodroomi ristmikul oli eelmise linnavalitsuse otsus ja see tuleks üle vaadata

Tallinna abilinnapea Kristjan Järvan (Isamaa) rääkis Postimehe otsesaates, et sõiduradade arvu vähendamine Hipodroomi ristmikul oli eelmise linnavalitsuse otsus ja pole täpselt teada, millisel poliitilisel kaalutlusel see tehti. Ta lausus, et sellega väheneb kindlasti ristmiku läbilaskevõime ning uus linnavõim peaks otsuse üle vaatama.

Mis teid Tallinna liikluses kõige rohkem häirib?

Eelmise suve orienteerumismängud Tallinna kesklinnas tekitasid küll tunde, et mis toimub. Oled elanud aastaid Tallinnas ja järsku pead hakkama sõitma sõidurakendusega, sest sa ei tea, kas täna on uus ümbersõit juba kinni või on järjekordne tee-ehitus sinu marsruudile ette sattunud. Nagu transpordiametis öeldakse, et kui tööd tehakse hästi, siis ei saa mitte keegi aru, et me eksisteerime, aga kui kusagil on probleem, siis on see väga näha.

Kas Tallinnas üldse analüüsitakse seda, et kui mõni koht läheb liiklusele kinni, siis kust sõita saab?

Ikka analüüsitakse. Me siiski üritame teetöid ajatada, et samas kohas ei tekiks neid samal ajal liiga palju ja ei pandaks mitmeid liikumiskoridore korraga kinni. Küll aga peab ütlema, et koordinatsioon erinevate teetöid tegevate ettevõtete vahel võiks parem olla. Paremini tuleks planeerida ka väiksemaid tehnovõrkude töid. Praegu me näeme olukorda, kus mõned tehnovõrgu ettevõtted on hakanud olukorda ära kasutama ja üritavad pääseda kooskõlastusringidest transpordiametiga mööda, öeldes, et meil on avarii. Kui me aga oleme kontrollima läinud, et kas päriselt oli ka avarii, siis tuleb välja, et tegelikult ikkagi ei olnud avariid, vaid oli täiesti plaaniline töö. Kusjuures tee suleti ilma transpordiametit teavitamata. Sellised olukorrad on kahetsusväärsed ja kahtlemata me vaatame sinna sisse, et neid tulevikus vältida. 

Järgmisel esmaspäeval algab Paldiski maantee - Tehnika tänava tunneli ehitus. Kui suuri liiklusummikuid see kaasa toob?

Kui vaadata vajalikke ümberkorraldusi, siis see liiklust siiski väga palju ei mõjuta. Rongiliikluse peatamine on ilmselt kõige tugevama mõjuga. Aga me pakume sel ajal juuli keskel Tallinna ühistranspordi leevendavaid meetmeid, võimaldades ka väljaspool Tallinna elavatele inimestele tasuta sõiduõiguse ühistranspordis, mis läbib Ülemiste, Tallinn-Väikse ja Tondi raudteepeatusi.

Inimesed on saanud pahaseks, kuuldes, et tuleval suvel hakatakse ümber ehitama  Hipodroomi ristmikku nii, et väheneb sõiduradade arv. Kas te peate vajalikuks sellesse protsessi sekkuda?

Jaa, sellel on väga oluline mõju liikluse läbilaskvusele. Positiivne on see, et Paldiski maanteel liigutatakse bussipeatust ristmikust kaugemale, mis tähendab, et Mustamäe teele suunduvad bussid saavad liikuda üle kahe sõiduraja sujuvamalt. Täna on bussipeatus ristmikule hästi lähedal, nii et autod pargivad ühistranspordi kinni.

Aga olen nõus, et kuna esialgu planeeritud kuus sõidurada vähendati neljale, siis see on koht, mida me peame praeguse linnavalitsusega arutama. Tahan täna kabinetis kindlasti seda puudutada. Tegelikult oli sõiduridade vähendamine eelmise linnavalitsuse otsus ja täpselt ei ole veel selged need poliitilised kaalutlused, mis seal taga olid, miks see oli nende arvates kõige mõistlikum mõte. 

Kui palju te seda poliitilist pärandit olete liikluse poolelt veel kaasa saanud, juba käimas olevaid protsesse ei saa küll seisma panna, aga alles aasta pärast algavasse projekti saaks ehk sekkuda?

Me teeme analüüsi ja arutame tänase linnavalitsusega, et kas see väljapakutud lahendus on kõige optimaalsem ja mis on meie valikuvariandid ning millised on kaasnevad tagajärjed. Tõsi on, et eraettevõte täna planeerib seda ristmikku, nad on juba vaeva näinud ja vahendeid kulutanud ning linnavalitsusest ei oleks ka aus pidevalt oma suuniseid muuta. Kahtlemata me arvestame erasektoriga, arvestame kaasnevaid mõjusid ja loodetavasti leiame selguse lähipäevil.

Nii et võib juhtuda, et Vladimir Sveti pärand läheb siiski ümbervaatamisele?

Võib juhtuda, et praegusel linnavalitsusel on kohati teised prioriteedid. Aga kui te küsisite poliitilise pärandi kohta, siis eks siin neid asju on mitmeid. Ma ise tooksin välja ehk rattateed. Linna rattateede strateegia on 2018. aastast. Pärast seda hakati punast värvi tänavatele kallama ja ütlema, et nüüd on moodne linn ning sõitke. Vaadates kasutatavust, eriti teatud kriitilisemates piirkondades, siis ei ole see väga populaarseks muutunud. Näiteks kas või Kaarli puiesteel. Olen seal ka ise sõitnud ja kuigi seal on kehtestatud 30 piirang, aga kui sa saad käe välja sirutada ja bussi katsuda, siis see mõjub paratamatult ohtlikult ning pigem näeme, et kergliiklejad valivad kõnnitee ja selles ei saa neid kuidagi süüdistada. Sellest tulenevalt tulebki küsida, et kas on aeg rattastrateegia üle vaadata.

Veel on kaasnevaks poliitiliseks pärandiks rohelaine. Minu erilises fookuses on rohelained magistraalidel. Konkreetne näide on Liivalaia tänav. Poliitiliselt on arusaadav, mida teha üritati. Selle asemel, et anda rohelaine autojuhtidele, tehti rohelaine jalakäijatele, et jalakäijad saaksid magistraalist peatumata üle. Selle tagajärjel aga peatuvad autod pea iga foori taga, nii et neil on tegelikult kiirem minna kõrvaltänavatele. Paraku on need oluliselt kitsamad kodutänavad, kus nüüd on liikluskoormus väga palju kasvanud, aga jalakäijatele tuleks mõelda ka kõrvaltänavatel. Seega on tervikpilti vaadates muutunud olukord jalakäijatele pigem ohtlikumaks ja minu huvi on selliseid poliitilisi pärandeid pigem muuta. 

Nii et neid punaseid rattateid siiski ei ole soovitav kasutada?

Oleneb olukorrast. Ma ei saa öelda, et kõik punased rattateed on ebaloogilised ja halvad, on ka neid, mis on jalakäijate kõrval kõrgendatud astmetel ning nende vastu ei ole mul midagi. Aga ma arvan, et sellise kergliikluspopulismi asemel, et teeme lihtsalt mingi ohtliku lahenduse, aga peaasi, et saab kiiresti – see ei ole kellegi huvides. Me tahame näha pikaajalisi lahendusi ja üks teema, mida ma tahan linnavalitsuses tõstatada, on selline, et äkki meil peaks olema rattateede võrk hoopis kõrvaltänavatel. Kõrvaltänavatel me tahamegi hoida liikluskoormuse väiksema ja seal võiks pakkuda püsilahenduse ka kergliiklejatele. 

Mis saab piirkiirusest? Kas Liivalaia tänava 40 km/h on otstarbekas?

Meil on koalitsioonis kokku lepitud piirkiiruste rahu. Selline piirkiirus meeldib teistele koalitsioonipartneritele, nad tahtsid seda veelgi langetada. Isamaa soovis küll endise olukorra ennistada, sest osas kohtades mõjuvad need kiiruspiirangud kummaliselt. Selleks, et me saaksime kõik koos eestimeelset Tallinnat arendada, lepiti aga kokku rahu tingimustes.