SÕJASTUUDIO ⟩ Raivo Vare: kui venelased peaksid avama põhjarinde, ei jätku Ukrainal enam mehi kaitsesse

Vaatleja Raivo Vare rääkis Postimehe «Sõjastuudios,» et lääne abi on küll hakanud rindele jõudma, kuid Ukrainal napib mehi. Ta selgitas, et kui venelased peaksid tõepoolest avama põhjarinde, ei pruugi ukrainlastel jätkuda jõudu selle kaitsmiseks, sest mehi lihtsalt ei ole. 

Viimase ööpäeva jooksul on Sumõ oblast olnud pideva venelaste tule all. Kui ohtlik seal olukord on?

Lisaks suurtüki- ja raketirünnakutele on selles piirkonnas kasvanud ka venelaste diversioonigruppide tegevus ja toimub Vene vägede pidev kontsentreerumine. Sealt edasi Kurski ja Brjanski oblastis on venelastel samuti mingid väeosad olemas ja aeg-ajalt sealt ka tulistatakse. Ohtlik on see sellepärast, et kui seal tõesti põhjarinne avatakse, nagu president Zelenskõi on hoiatanud, siis tegelikult venitab see niigi pika rindejoone veel pikemaks.

Probleem on selles, et ukrainlastel ei pruugi jõudu jätkuda, ja kui jätkubki, siis ainult juhul, kui nad toovad kusagilt mujalt midagi ära ja panevad siin kaitsesse. Kuna aga mehi ei jätku, siis sellises olukorras nõrgeneks põhirinne, kus venelastel on ilmselge plaan jõuda Donetski ja Luhanski oblastite piirideni. Lisaks ähvardatakse tiibhaaranguga Harkivit. Ukrainal ei jätku selle kõigega toimetulemiseks ressurssi. Paraku pole abi ainult tehnikast ja mürskudest, vaja on ka mehi, aga mehi on Ukrainal praegu vähe. 13 brigaadi on formeerimisel, aga nad ei ole veel rindele jõudmas. 

Mis juhtub, kui venelased tõesti Valgevene-Ukraina piiril põhjarinde avavad, kuidas see paik kindlustatud on?

Midagi on seal tehtud, aga me teame sellest natuke vähem, kui tahaks. Teada on, et Valgevene piirile on rajatud paiguti isegi päris märkimisväärseid kindlustusi. Lisaks on Valgevene piir veel selles mõttes spetsiifiline, et seal on läbitavus tehnikale väga piiratud. Sealsed rajatised on mehitatud valdavalt territoriaalkaitse moodi meeskondadega, mis tähendab, et seal on tegelikult sellist kvaliteetset võitlemisvõimelist kontingenti vähevõitu. Nii et see võib olla ka seetõttu ohtlik.

Põhjarinde avamine Ukraina-Valgevene piiril eeldab siiski, et ka Valgevene astub sõtta. Valgevene diktaator Lukašenka selles küsimuses siiani väga oskuslikult laveerinud. Kui uus rindelõik tõesti tekib, nullib see täiesti ära ukrainlaste edulootused lõuna pool, sest rinne muutub väga pikaks.

Milline on olukord nendes rindelõikudes, kus venelased on siiani suhteliselt intensiivselt peale tunginud?

Tänaseks on olukord seal natuke paranenud, samuti on olukord paranenud ka Harkivi all. Paraku on selle hind selline, mida me veel lõpuni ei tea. See ei ole ainult see, et lääne abi on hakanud mingil kujul kohale jõudma ehk siis tehnika ja mürsud. Samas ei ole neid veel piisavalt. Meeste puudus on ilmselge ja näiteks Harkivi all saadi venelaste rünnak ikkagi lõpuks enam-vähem pidama tänu sellele, et sinna paisati reservid, kusjuures kvalifitseeritud ja spetsiaalväeosad, mis tähendab, et nad toodi kusagilt mujalt ära. Mis ülesandeid nad muidu pidid täitma, me ei tea.

Samal ajal Donbassis venelased jätkavad, neil on selge ülesanne jõuda välja administratiivpiiridele. Põhjus on poliitiline – et fikseerida seal kohalolek enne, kui aasta lõpus peaksid algama arvatavad läbirääkimised. Selle saavutamiseks tõmmatakse tähelepanu ära sellelt rindelt uutele rinnetele. Midagi ei ole teha, venelased vaikselt ikkagi liiguvad edasi ja väidetavalt on nad nüüd jõudnud ka nende Ukraina kaitseliinideni, mis on rajatud suhteliselt soodsatel positsioonidel. Nii et võib-olla nüüd jääb see rinne mõneks ajaks pidama, kui midagi halba ei juhtu. 

Üha enam on hakanud Euroopa riigid järele andma selles, et lääne relvi võiks kasutada ka ründamaks Venemaa territooriumi, ameeriklased on sellele veel vastu. 

Pärast seda, kui ka Sumõst hakkas tulema informatsioon, et venelased võivad sealt peale tungida ning midagi peab ette võtma, ütles ka Prantsusmaa president Macron otsesõnu välja, et no vastu tulistama ikka vist peab, sest muidu on väga raske sõdida. Vähemalt maha peaks suruma neid pesasid, kust ukrainlasi rünnatakse. Muud infrastruktuuri rünnata ei tohi, Macroni sõnul isegi mitte sõjalist infrastruktuuri, mis on omaette küsitav, et kas on ikka tark niimoodi vahet teha. Aga vähemalt võib nüüd rünnata seda sõjalist infrastruktuuri, kust tulistatakse Sumõ või Harkivi pihta, sest senini oli piirang peal. Samas ei ole see piirang täielikult kuhugi kadunud. Belgia ju teatas, et anname teile küll F-16 hävitajaid, aga Venemaa territooriumi vastu te neid kasutada ei või.

Okupeeritud territooriumide kohal ju tohib neid ikka kasutada, Krimmi kohal tohib?

Krimmi kohal tohib ja seda venelased ju kardavadki, et Krimm on esimene löögisuund. Pealekauba on ju ukrainlased väga süstemaatiliselt ja järjekindlalt hävitanud Vene õhukaitset just nimelt Krimmi suunal. See ei ole mitte ainult võimaldanud neil droonidega rünnata Krimmi ennast, vaid ka üle Krimmi Musta mere rannikualasid, rünnatud on ju kuni Putini palee piirkonda välja. Teiseks on see ettevalmistus tulevaseks lennukite tulekuks.