OTSE POSTIMEHEST ⟩ Kristina Kallas: meil on negatiivse lisaeelarve kokkuleppimiseks aega kaks päeva

Haridus- ja teadusminister Kristina Kallas (Eesti 200) rääkis Postimehe otsesaates, et kui võimuliit tänase ja homse päevaga negatiivses lisaeelarves kokku ei lepi, siis ei õnnestugi seda teha. Ta selgitas, et siis ei ole enam aega selle menetlemiseks riigikogus.

Kui lähedal negatiivse lisaeelarve kokkuleppele ollakse?

Suhteliselt lähedal. Põhimõtteline lahkheli puudutab kärpe põhimõtteid ehk siis seda, kas kärbivad kõik või kuskil jälle keegi kaupleb endale mingid soodsamad tingimused. Eesti 200 positsioon on algusest peale olnud selline, et me peame kõik kärpima solidaarselt. Mitte nii, et läbirääkimiste käigus muudkui pudenevad sealt igasugused asjad ministriga üks ühele rääkimisel ära ja lõpuks ongi selline olukord, kus tänase seisuga majandusest, teadusest ja haridusest kärbitakse 45 protsenti, sest Eesti 200 on valmis kärpima. Samal ajal on kõik teised kaubelnud endale soodsamaid tingimusi. Arvan, et niimoodi teha ei ole lihtsalt mõistlik. Majanduse ja teaduse kärbe on täpselt sama valus kui sisevaldkonna kärbe. Meil ei ole valdkondi, kus kärbe ei oleks valus. 

See negatiivse eelarve 175 miljonit ei ole ju nii väga suur, eriti kui arvestada, et kärpida tuleb vaid 100 miljonit.

See 175 miljonit ei ole ju kärbe, vaid see on eelarvepositsiooni parandamise koondsumma ehk siis seal sees on nii kärbe kui ka tulude suurendamine. 100 miljonit ei ole suur kärbe, seda on võimalik teha ja on võimalik kokku leppida, et kõik valdkonnad kärbiksid solidaarselt. 

Lauri Läänemets on siiani olnud täiesti vastu siseministeeriumi kärpele, on selles osas pisutki edasi liigutud või ei lase siseminister sealt midagi kärpida?

Ei oska öelda. Eesti 200 positsioon on see, et täpselt sama valus on see kärbe ka majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalas, sest kärpida tuleb küberturvalisust ja digilahenduste investeeringuid. Samuti on see valus haridus- ja teadusvaldkonnas, kus tõenäoliselt tuleb minna teadusgrante kärpima. Ei ole sisevaldkond kuidagi teistmoodi, kui on teised valdkonnad. 

Kui valus see teile on, kus see kõige valusam koht on?

Kõige valusam koht on teaduse seni planeeritud vahendite kärpimine ja tagasiminek selle ühe protsendi raames. Jah tõesti, SKP on langenud ja kui me sellest ühest protsendist kinni hoiaks, siis peaks sellel aastal 22 miljonit teaduse raha nii-öelda tagasi võtma. See sisuliselt tähendab teatud asjade tagasivõtmist, mis juba on ära planeeritud ja teaduse poole nii-öelda teele läinud. 

Valitsus hakkab kohe tegema ka tuleva aasta eelarvet ja see ei tähenda, et tuleval aastal saab selle raha tagasi, vaid kärpida tuleb veel rohkem. 

Seda raha ei ole võimalik tagasi saada, kuna sellel aastal tehtav lisaeelarve on nii-öelda eeltöö järgmise aasta eelarve kordategemiseks. Kui me sellel aastal negatiivset lisaeelarvet ei tee, siis selle võrra on raskem järgmisel aastal eelarve kordategemine. See on oluline, et me sellel aastal lisaeelarve vastu võtaksime, kuna selle võrra on järgmisel aastal ülesanne mingil määral lihtsam, sest eeltöö on ära tehtud. See ei tähenda seda, et kui sellel aastal 22 miljonit teadusest ära läheb, siis järgmisel aastal tuleb see raha tagasi. Ei tule. 

Kas te julgete kinnitada, et kokkulepitud õpetajate palgaraha on järgmisel aastal olemas?

See, mis sellel aastal on pärast pikki vaidlusi ja raha otsimist kokku lepitud, kehtib. Seda keegi lisaeelarvega tagasi ei võta. Kõik mis puudutab järgnevaid aastaid, on jätkuvalt lahtine. Kas meil on võimalik järgmisel aastal õpetajate palkasid tõsta, ülikeeruline ülesanne, ma pigem kahtlen selles. Kui meil aga järgmisel aastal ei ole seda võimalik teha, siis 2026. ja 2027. aastal peavad summad selle suuremad olema. Meil on kokkulepe jõuda 2027. aastaks õpetajate palgaga 120 protsendini Eesti keskmisest ja sellest me ei ole loobunud, nii et selle eesmärgi nimel me praegu vaeva näeme. Seda enam on vaja lisaks selle aasta lisaeelarve aruteludele hakata valitsuses ikkagi reaalselt tegelema ka 2025. aasta eelarvega. 

Kas võib juhtuda, et enne europarlamendi valimisi ei sünni mingit kokkulepet?

Meil ei ole võimalik sellega oodata europarlamendi valimisteni. Sisuliselt on jäänud kaks päeva, mil see otsus ära teha, kuna riigikogu peab riigieelarve muudatusi ka menetlema ja riigieelarvel on kolm lugemist. Nii et ka praeguse ajagraafiku järgi on ülisuur risk, kas me jõuame riigieelarve muudatuse ära menetleda. Seda poliitilist kokklepet on vaja täna-homme. Kui me sellel aastal 100 miljonit ei kärbi, tuleb järgmisel aastal 100 miljonit rohkem kärpida. 

Kes kõige rohkem vastu punnib?

Meil on detailid, mis on läbi rääkimata. Oleme ainult ühe korra saanud valitsuskabinetis lisaeelarvet arutada, aga detailide läbirääkimine võtabki kõige rohkem aega, seal ongi kõige rohkem vaidlusi. Kelle sihtasutused lähevad kärpe alla, miks just need sihtasutused, kas see mõjutab nende sihtasutuste põhitegevust või ei mõjuta. Oleme jäänud sellega väga viimasele minutile, meil on olnud väga vähe aega neid detaile põhjalikult läbi mõelda. Jõhkrat protsendikärbet on ju võimalik teha ka ilma poliitikuteta. Annad ametnikele ülesande, et võtke igalt poolt teatud protsent ära ja ongi asi lahendatud. Poliitikute asi on siiski prioriteedid paika panna, nii et kui mulle antakse ülesanne kärpida, siis ma ütlen, kust ma seda kärbin, aga selleks on olnud lihtsalt liiga vähe aega. 

Kas see on kokku lepitud, et kaitseministeerium jääb kärpest puutumata?

See on kokku lepitud. 

Milliste ministeeriumite osas lisaks siseministeeriumile veel selgus puudub?

Meil ei ole selge, kas sotsiaalministeeriumi tehtavaid kärpeid on võimalikud teha ilma seadusemuudatusteta. Seal on õhus küsimus, et kui sellises mahus kärpida, kas siis on vaja teha seadusemuudatusi, mida me ei jõua teha. Mina näiteks olen planeerinud teadusesse 19,4-miljonilist kärbet, aga laupäeva hommikul selgus, et see kärbe peaks olema 22 miljonit. Ütlesin, et kolme miljonit lisaks ei ole teadusest enam võimalik kärpida, sest see tähendaks juba kas seadusemuudatusi või ülikoolidega halduslepingute lahtivõtmist, mida me ei saa selle ajaraami sees teha. Seda kolme miljonit mul praegu teaduses küll enam kuskilt juurde kärpida ei ole, sest õpetajate palkade lisaraha planeerimisel me ju juba võtsime teadusest raha ära. Nii, et teaduse kärbe sellel aastal ei ole mitte 19,4 vaid 24 miljonit. Sellised asjad on veel lahtised. 

Samuti sihtasutuste kärbe. Kärpida on vaja 5 protsenti sihtasutuste tegevuskulusid, aga kuidas see jaguneb erinevate sihtasutuste vahel, on veel detailides läbi rääkimata. Lisaks siseministeeriumi kärbe, et kas me siis kärbime siseministeeriumit või ei kärbi. Meie seisukoht on, et me peaksime kärpima, sest kui me siseministeeriumit ja kaitsekulusid ei kärbi, siis moodustab majanduse ja hariduse kärbe kogu kärpekulust 50 protsenti. 

Lauri Läänemets on korduvalt rõhutanud, et rahaasjades ongi sellesse võimuliitu kuuluvad erakonnad väga erinevatel positsioonidel. Kuna ideoloogiline arusaam on erinev, siis kas selle seltskonnaga saab üldse järgmisi eelarveid teha?

Ikka on võimalik, küsimus on poliitilistes kokkulepetes ja tahtes neid asju ära teha. Majanduskriisi ajal valitsuses olla ongi äärmiselt ebapopulaarne. 2008.–2009. aasta kriis ju päädis sellega, et sotsid lahkusid valitsusest, kuna oli vaja teha valusaid otsuseid. Keegi ei taha majanduskriisi ajal valitsuses olla, ega Isamaa ei tahaks ka täna sinna kuuluda. Ühtegi populaarset otsust ju teha ei saa. Tuleb teha aasta aasta järel ebapopulaarseid otsuseid. Ma saan sotsidest aru, see on neile maailmavaateliselt keeruline. Aga kui ei ole tahet hoida riiki majanduskriisi ajal kulutuste poole pealt joone peal, siis tuleks seda ka öelda. 

Kui valitsus sel neljapäeval negatiivset lisaeelarvet heaks ei kiida, kas siis on üldse mõtet sellest veel rääkida?

Meil on aega veel täna-homme. Kui kahe päevaga ei õnnestu seda kokkulepet teha, siis seda ei õnnestugi teha. Siis ei ole enam lihtsalt aega.