OTSE POSTIMEHEST ⟩ Vallavanemad: kodualune maa ei pea olema maksuvaba

Saue vallavanem Andres Laisk rääkis Postimehe otsesaates, et kodualune maa ei pea olema maksuvaba, aga maksustamine võiks olla seotud omavalitsuse kinnistu jaoks tehtud kulutustega. Viimsi vallavanema Illar Lemetti sõnul ei hakata maamaksuga kompenseerima seda maksuauku, mida riik tekitab omavalitsuste tulubaasi muutes. 

Kas olete juba arvutanud, kui palju on teie vallal võimalik maamaksu tõsta ja selle läbi rikkamaks saada?

Illar Lemetti: Selle pilguga me veel vaadanud pole, sest riik alles kavandab neid muudatusi, millest olulisemad jõustuvad aastal 2026. aastal. Lõppkokkuvõttes teeb otsused maamaksu kohta siiski volikogu, mitte vallavalitsus. Loomulikult oleme arvutanud, mida see meie sissetulekutele tähendab. Kui me vaatame omavalitsuse maksutulusid, siis Viimsi vallas moodustab maamaks 4,8 protsenti maksutuludest, nii et praegu on üksikisiku tulumaks ikka hoopis olulisem, kuna moodustab 95 protsenti. 

Praegu inimesed oma kodualuse maa eest maksma ei pea, aga 2026. aastast võite te sellele maksu kehtestada, kas te teete seda?

Andres Laisk: Kui kodualuse maa vabastas riik maamaksust, tähendas see, et riik vähendas omavalitsuste tulubaasi ja tegi seda omavalitsustega konsulteerimata. Täna astutakse õige samm selles suunas, et antakse omavalitsustele rohkem maksuautonoomiat ja võimalusi oma tulubaasiga tegeleda. Sedapuhku aga pannakse omavalitsused sellesse nii-öelda halva politseiniku olukorda, kes peavad need ebamugavad otsused tegema. Kas kodualust maad peaks maksustama või mitte, on väga filosoofiline küsimus. Omavalitsuse põhiline tulubaas on üksikisiku tulumaks ja sellega seoses pakub omavalitsus isikuga seotud teenuseid. Kodualuse maa maks võiks olla kompensatsiooniks nende teenuste eest, mida elanikud saavad seoses kinnistuga. Näiteks teede hooldus ja muud sarnased teenused. Kodualune maa ei pea olema maksuvaba, aga see on sügavalt poliitiline kokkulepe ja otsuse peab tegema volikogu. 

Kui palju suurendaks see valla tulubaasi, kui kodualune maa mingis mõistlikus suuruses maksustada?

Illar Lemetti: Me selliseid arvutusi teinud ei ole, kuna praegu on meil mure, mis on seotud nende maksumuudatustega, mis jõustusid sel aastal. Kui me võrdleme maamaksu laekumist eelmisel aastal ja sellel aastal kavandatavat laekumist, siis näiteks Viimsi vallale laekus eelmisel aastal maamaksu 2,56 miljonit eurot ja sel aastal on laekumine 2,2 miljonit eurot. Seal ei ole põhirõhk elamualusel maal, vaid riigi tehtavate muudatustega vähenes tootmismaadelt laekuv maamaks. See vähenemine on meil kusagil 360 000 eurot. Riik kasutas seal erinevaid mudeleid ja kui arvati, et maamaksu laekumine suureneb, siis nii Viimsi valla näitel kui mõnes teises omavalitsuses see hoopis vähenes. Nii et kui need muudatused tulevad, siis soovime teha eelkõige korrektsioonid just tootmismaaga. See on praegu meie kõige suurem valupunkt. Aga mis puudutab elamumaad, siis räägitakse küll, et õigus ise otsustada suurendab finantsautonoomiat, aga seda räägitakse ju selles kontekstis, et osal omavalitsustel soovitakse tulemaksu laekumist vähendada. Nii et ühelt poolt me võtame teilt tulumaksu laekumist vähemaks nende inimeste pealt, kes omavalitsuses elavad ja teiselt poolt öeldakse, et võtke nendelt samadelt inimestelt läbi maamaksu raha tagasi. Selles kontekstis me kindlasti ei hakka oma inimeste käest seda äravõetavat raha läbi maamaksu tagasi võtma.

Andres Laisk: Saue valla maamaksu osa eelarve kogutuludest on oluliselt tagasihoidlikum kui Viimsis. Me saame maamaksust kusagil 850 000 kuni 900 000 eurot. Uute maksimummäärade rakendamisel oleks tõus 4 miljonit ehk umbes neljakordne. See on arvestatav ressurss maamaksu kontekstis, aga kogu tulubaasi kontekstis siiski mitte kuigi märkimisväärne. Nii et ma ikkagi arvan, et seda küsimust tuleb vaadata mitte sellena, et hakkame nüüd kompenseerima äravõetavat tulubaasi, sest ära võetakse meil ka umbes 4 miljonit, aga pigem selles mõttes, et kui on teatud kulud, mida omavalitsus teenustena osutab, siis mingisugune maksubaas võiks seal tekkida. Kindlasti ei peaks see olema väga järsk maksutõus.

Kas te usute, et mõni omavalitsus siiski tõstab 2026. aastal kodualuse maa maksu maksimumpiirini, mille tulemusena võibki mõni majaomanik maksta 4000 eurot aastas, nagu omanike keskliit on välja toonud?

Illar Lemetti: Viimsis me kindlasti neid maksimumvõimalusi ära ei kasuta, sest iga maksutõus peab olema mõistlik ja põhjendatud. Maapiirkondades, kus inimestest on puudus, ei saa seda ka kindlasti teha nii, et tõsta kodualuse maa maksu nii kõrgeks kui vähegi võimalik.

Andres Laisk: Peab arvestama, et piirkonniti on ka maa hind erinev. Määrad on küll samad, aga kuna maa hind on väga erinev, siis sama määra kasutamine kusagil Paide vallas mõjutab kindlasti kodualuse maa maksu vähem, kui selle määra kehtestamine kusagil Viimsis. 

Illar Lemetti: Võib ka olla, et mõni omavalitsus on sellistes rahalistes raskustes, et ta on sunnitud maamaksu vaatama kui olulist sissetulekuallikat. See võib sundida tegema otsuseid, mis võib-olla kõige elanikesõbralikumad ei ole. 

Mis oleks see normaalne maamaks, mille inimene veel üle elaks ja millest omavalitsusel ka kasu oleks?

Andres Laisk: See 4000 eurot on pigem äärmuslik. 

Illar Lemetti: See on tõesti äärmuslik, sellist numbrit ikka välja ei pigista. Ükskord kui see arutelu volikogu lauale jõuab, siis me kindlasti vaatame, et millised valla kulutused sellega maksuga seotud oleksid ja kui ka mingi tõus tuleb, siis see peab olema väga selgelt põhjendatud ja kindlasti ei saa olla järsk.

Nii et see oleks ikkagi sadades eurodes, mitte tuhandetes?

Andres Laisk: Kindlasti sadades. Ma arvan, et vahemik on 0–500. Meie teede kulud on aastas kusagil 2 miljonit, kui selle baasilt midagi arvutada, siis võiks jõuda tulemuseni, et kodualuse maa pealt võiks maksutulu tulla miljon. Aga maks peab jääma poliitiliseks instrumendiks ja maksul peab olema see loogika, et ta katab mingisuguseid konkreetseid kulusid, mitte lihtsalt ei täida auku tulubaasis.