SÕJASTUUDIO Neeme Väli: venelased võivad uueks rünnakusuunaks valida Sumõ (2)

Ulla Länts
, ajakirjanik
Copy

Kindralmajor reservis Neeme Väli rääkis Postimehe «Sõjastuudios,» et venelased ilmselt ei ründa enam nii ägedalt Harkivit, vaid pigem keskenduvad sinna puhvertsooni rajamisele, et kaitsta Belgorodi oblastit. Ta lausus, et Venemaa võib uueks rünnakusuunaks valida Sumõ. 

Venelased ründasid öösel aktiivselt Sumõt, mis eesmärgil?

Sumõ on praegu tõesti väga ägeda rünnaku all. Kindlasti püstitab see ukrainlastele jaoks küsimuse, kas Venemaa laiendab oma rünnakut üles lõuna poole või mitte, sest sellisel juhul tuleb hakata ju reserve liigutama. Nii et Sumõ on kindlasti üks selline koht, mida me peame lisaks Harkivile nüüd hoolega silmas pidama. 

Ukraina presidendi sõnul suudeti Harkivi juures venelastele vastu seista, ilma et oleks vaja olnud mujalt rindelt vägesid sinna tuua, kuidas see võimalik on? 

Tegelikult ikkagi toodi. Me küll väga täpselt ei tea, kui palju ja kust ning kuidas, aga selge on see, et reservist on toodud sinna juurde parema väljaõppega ja kogenenumaid üksusi, et pealetungi Harkivi all seisma panna. Me päris täpselt ei tea ka seda, kas kusagilt mujalt rindejoonelt on üksusi välja tõmmatud, aga selge on see, et märkimisväärne kogus ukrainlaste reserve on praegu Harkivi all rakendatud, et pealetungi stabiliseerida ja peatada. Sumõ on järgmine küsimus. Kas ka selle jaoks on vaja mingisuguseid üksusi reserveerida või ette valmistada.

Lisaks ei tasu ära unustada, et peamised venelaste rünnakusuunad jäävad Luhanski ja Donetski oblastisse. Ka seal on lahingutegevus aktiivne ja äge. Initsiatiiv on Vene üksuste käes, nad on tasapisi ja vaikselt edasi liikunud. Tõsi küll, mitte palju, aga siiski. Sama kehtib ka rinde kesklõigu kohta Zaporižžja oblastis, ka seal on venelased täna aktiivsemad ja nii kuni Hersonini välja.

Kui üldistada rindel toimuvat, siis praegu on strateegiline initsiatiiv Venemaa käes, aga kahe mööndusega. Esiteks on praegu selgelt näha, et lääne abi on hakanud Ukrainasse kohale jõudma, ei ole enam sellist akuutset mürsukriisi. Ukrainlased suudavad tekitada venelastele päris tõsiseid kaotusi, mis on väga hea. Aga teisalt on ka venelaste endi edasiliikumine Harkivi poole tegelikult aeglustunud. Nad küll edenevad seal jätkuvalt, aga märkimisväärselt aeglasemalt kui siiani.

Ma arvan, et järgmise sammuna üritavad venelased Harkivi all üles ehitada puhvertsooni,  et vältida Ukraina rünnakuid Belgorodi vastu. Nii et praegu ilmselt on ikkagi tegemist mitte sellise suurrünnakuga, mida alguses kardeti, vaid siiski esmajoones puhvertsooni ülesehitamisega. 

Kui valmis on Ukraina Sumõd kaitsma, Harkivi puhul ju teati ka, et venelased koondavad sinna vägesid, aga arvati, et neid on seal ründamiseks liiga vähe?

Tõepoolest, venelased koondasid vägesid hinnanguliselt alates 30 000 kuni 50 000 meheni ja esialgne hinnang oli selline, et seda on mingiks tõsiseks ründetegevuseks ei jätku. Mäletatavasti oli aga sõja alguses samasugune olukord. Ka siis räägiti, et Venemaa veel ei ründa Ukrainat, sest neil ei ole seda või teist, aga ometigi Venemaa ründas. Tegelikult kordus Harkivi juures sisuliselt sama. 

Me ei tohi teha seda viga, et vaatame Vene vägede tegutsemist läänes kehtivate standarditega. Seal ju sõduri elu ei maksa midagi. Isegi kui võib arvata, et kaotused on suured, kuna puuduvad teatud toetuselemendid, siis rünnatakse ikka. Mis puudutab Sumõt, siis on väga raske öelda, kas Ukraina on sellel suunal täielikult valmis, sest Harkivi puhul nad ju ei olnud. 

Ukraina president viitas, et Krimmist võib saada üks Euroopa meelis puhkepaiku. Kas siit võib välja lugeda, et Ukrainal on plaan, kuidas Krimm ära võtta?

Ukrainlased on ju Krimmi edukalt rünnanud nii õhust kui ka merelt. Venelastel on Krimmiga see probleem, et kui ukrainlased tõesti Krimmi suunda tõsisemalt võtma hakkavad, siis on Krimmi kaitset Vene poole pealt logistiliselt üleval hoida väga keeruline. Üle mere läheb ainuke sild, mis kogu aeg pihta saab ja kust ei juleta enam varustust tuua. Samuti on üsna kitsuke see maismaaühendus, mis on loodud Ukraina vallutatud alade arvelt. Nii et selles mõttes on Krimm selline suund, mis võib täitsa vabalt huvi pakkuda.

Samas kui vaatame Krimmi vallutamist Ukraina poolelt, siis on sellelt maakitsuselt, mis Krimmi poolsaarele viib, väga raske rünnata ja Ukrainal ei ole praegu sellist võimekust, et ta suudaks seal Normandia dessandi laadset maabumisoperatsiooni ellu viia. Nii et eks me peame siin ka Zelenskõi sõnadele viidates endale meelde tuletama, et infosõda käib mõlemat poolt. 

Vaatamata lääneriikide abile Ukraina sel suvel suurt pealetungi ei luba.

Ma arvan, et praegu ei ole Ukraina peamine mure mitte raud, vaid ikkagi pigem inimesed. Kui me vaatame kas või neid süüdistusi lääne aadressil, et me ei saa sõdida sellepärast, et lääs ei aita meid piisavalt, siis siin tuleb siiski küsida, kas kaitseliini Harkivi all oleks pidanud ehitama lääs või kas mobilisatsiooni oleks ka pidanud tegema lääs. Ilmselt mitte. Siin on kindlasti selliseid kohti, kus ka ukrainlased peavad tõsiselt peeglisse vaatama.

Rindel toimuvat mõjutab eelkõige see, kas suudetakse piisavalt kiiresti mobiliseerida vajalik arv täiendust meestele, kes praegu on juba olnud rindel kaks aastat ja kohati väga väsinud ning vajavad puhkust. Võtmeküsimus on just inimestes, mitte tehnikas või muudes vahendites ja see on küsimus, mille Ukraina peab lahendama ise ning väga kiiresti.

Tagasi üles