MIS UUDIST? ⟩ Rännumees Lemo: kevadtorm on suur õppus, aga leitud mingi väike asi, mis on halvasti

Paaril korral nädalas kell 11 algavas otsesaates kohtume tuntud Eesti inimestega, kellega arutleme suurimate klikimagnetite ja tähtsamate uudiste üle. Täna jagab uudiseid oma maailmast matkasell Lemo. 

Täna kirjutas Rainer Saks oma ülevaates, et Vladimir Putin suutis eile üllatada, nimetades kaitseminister Sergei Šoigu julgeolekunõukogu sekretäriks. Oluline on, et ta nimetati sellele ametikohale Nikolai Patruševi asemele. Viimased kümmekond aastat võib seda ametikohta pidada mõjukuselt tähtsamaks kui ministri ametit, kuid puuduvad suured materiaalsed ressursid, mida hallata. Patruševi tuleviku kohta seni teateid ei ole. Kaitseministriks nimetati endine asepeaminister, majandustehnokraat Andrei Beloussov.

Lemo jälgib Ukraina sõja uudiseid. Tema igahommikune rutiin on läbi lugeda Rainer Saksa, Teet Kalmuse ja Igor Taro ülevaated. «Müts maha nende ees, et nad seda teevad. Eks me kõik ole ju täna sõjaeksperdid ja kõikide muude asjade eksperdid,» rääkis Lemo. 

«Varastamine kaitseväes... Millal seda ei ole toimunud? See on ju läbi aegade olnud ja ilmselt jääb ka Vene armees olema Potjomkin, et raha tuleb ja kõik justkui saab valmis, kuid sisu on tühi. Ka sellest on pikalt räägitud, et Šoigu võib kinga saada,» rääkis Lemo. 

«Selline rahminine, nagu seal, on kogu aeg toimunud. Venemaal on selline ütlemine: «mõeldud – tehtud». Tihti on tunne, et see ütlus peab paika,» märkis Lemo. 

Jutuks tuli ka nädalavahetusel toimunud Eurovisiooni finaal. Lemo vaatas üle kolme aasta seda ning tema hinnangul on produktsiooni tase märkimisväärselt tõusnud. «Kunagi tegelesin produktsiooniga ning mulle lihtsalt meeldis kogu seda asja kontserdi korralduse poolelt vaadata. Mulle meeldis ka hääletamine, see oli lihtsalt puhas põnevuse moment,» rääkis Lemo. Saatejuht Mart Normet tõi välja, et tema esimene Eurovisioon oli 2009. aastal ning see toimus Moskvas, kus toona oli kõige suurem LED-ekraan. Aga ka Normetit üllatas, kuidas Eurovisiooni korraldajad suutsid kõike ohjes hoida. «Mulle meeldis, et võrreldes nelja aasta tagusega olid meeldivalt eneseiroonilised õhtujuhtide osad,» tõi Lemo välja.

Lemo tõi välja, et riikide võimalused sõu tegemiseks on erinevad. «Mingid riigid saavad kambrikest lavale tuua. Muusika on sekundaarne kogu selle asja juures. Visuaalne pool on oluline, kuid visuaalse poolega ei ole võimalik lihtsalt konkureerida. Kuus riiki saavad otse finaali (viis suurriiki ja eelmise aasta võitja). Aga siis mõtled, et kui paljud nendest suurriikidest viimase kümne aasta jooksul võitnud on,» märkis Lemo. Normet tõi välja, et näiteks Saksamaal on pidevalt halvasti läinud, välja arvatud Lena. Tõstati küsimus, et kui suurriigid osaleksid poolfinaalides ning seal juba kaotaksid, ei panustaks rahaliselt rohkelt, kas kukuks Eurovisiooni kokku. 

Normetile oli suur üllatus, et aastate jooksul ei ole n-ö delegatsoonipilet Eurovisioonile tõusnud. «65 000 eurot täna, ta oli võib olla paar tuhat eurot odavam kümme aastat tagasi. Aga suurusjärk on jäänud endiselt samaks,» rääkis Normet.