SÕJASTUUDIO Peeter Tali: lahingud käivad juba Vovtšanski äärelinnas

Ulla Länts
, ajakirjanik
Copy

Strateegilise kommunikatsiooni ekspert ja riigikogu liige Peeter Tali rääkis Postimehe «Sõjastuudios,» et venelastel on õnnestunud liikuda Belgorodi oblasti piirilt kilomeetreid edasi ja lahingud käivad juba Vovtšanski äärelinnas. Ta lausus, et venelased üritavad jõuda Harkivile nii lähedale, et linn oleks suurtükitule ulatuses. 

Kui palju on venelastel õnnestunud edasi liikuda Belgorodi oblasti piirilt Ukraina poole?

Paraku on neil õnnestunud edasi liikuda kilomeetreid. Surve on praegu Vovtšanski linna peale, kus lahingud käivad juba äärelinnas. Eks venelaste siht on ikkagi Harkivi linn. Nad üritavad jõuda Harkivile nii lähedale, et see oleks suurtükitule ulatuses, kuna suurtükituli on odavam kui lennukipommide saatmine või raketituli. Eesmärk on viia ikkagi ukrainlased tasakaalust välja.

Seda Belgorodi oblastist tulnud rünnakut Harkivi oblasti peale võis prognoosida. Venelased mängisid selles mõttes hästi, et nende jõud ei olnud Belgorodi oblastis küll ülemäära suured, aga nad alustasid rünnakut ja tõid seda toetavaid üksuseid juurde. Ka venelased õpivad selle sõja kogemustest kogu aeg. Nende tegutsemise mõte on väga lihtne ja robustne – hoida surve peal kogu sellel rohkem kui tuhandekilomeetrisel rindelõigul. Kui kusagil õnnestub edu saavutada, siis tuua sinna jõude juurde eesmärgiga murda läbi, et ukrainlaste rinne kokku kukuks.

Olukord ei ole küll lihtne, aga Harkivi pärast ei ole mõtet ülemäära muret tunda, sest Harkiv on ikkagi väga põhjalikult kindlustatud. Samas on järjest enam tegemist rindelinnaga, kuna Harkiv on juba nädalaid olnud õhulöökide all. 

Kui tugevad on sellel uuel rindelõigul ukrainlaste kaitseliinid?

Neid kindlustusi on seal küll täiendatud, samas ei ole piirialad väga hästi kindlustatud. Venelased soovivad siduda ära Ukraina väed Harkivi oblasti kaitseks ja kulutada ukrainlaste ressurssi. Praegu on ressursside mõttes venelastel ju kõik hästi. Neil on piisavalt laskemoona ja neil on ülekaal õhus. Juba kuid teevad ukrainlastele muret liugpommid, sest nad ei ole leidnud nende vastu head rohtu.

Vene lennuvägi on aktiivne, eelmisel nädalal toodi küll alla nende ründelennuk Su-25, aga see on ainult üks lennuk. Samal ajal on rindeäärsel alal õhk droonidest paks, lisaks on seal suurtükituli. Vägesid hävitatakse nii, et nad lähikontakti ei satugi.

Kõik analüütikud räägivad sellest, et venelased kasutavad ära aega, kui USA abi ei ole veel rindele jõudnud.

Kõige teravam puudus on ukrainlastel laskemoonast, mis on siis suurtükiväe laskemoon ja raketid. Väga oluline on ka isikkoosseis, ukrainlased ei ole saanud oma mobilisatsiooni muudatuste süsteemi korralikult käima. Ukraina väed on väsinud, hoiavad hammastega kinni oma positsioonidest. Pole mõtet muretseda selle pärast, et ukrainlaste moraal murdub, aga kõik väsivad. Väsivad inimesed ja väsib ka psühholoogia. Lõppude lõpuks sõdib ikkagi inimeste tahe, mitte ainult relvasüsteemid, aga ilma relvasüsteemide ja lahingumoonata ka ei saa. Venemaa värbamine töötab plusspoolel, venelased suudavad rohkem värvata ja lahinguväljale saata, kui ukrainlased suudavad ära hävitada. Nii et seda massi Venemaal ikkagi on.

Kust saavad ukrainlased kõige rutem tuua täiendavaid jõude sellele uuele rindelõigule?

Rindelt neil ei ole kusagilt midagi ära tuua, sest seal on surve ikkagi väga suur. Nad peavad tooma sellesse piirkonda neid väheseid vägesid, keda nad on roteerinud või territoriaalkaitse üksusi, kes on piiridel Sumõ oblastis või Zitomõris vastu Valgevenet. Sealt nad saavad kasutada territoriaalbrigaadide pataljone või siis võtta üksusi, keda reorganiseeritakse.

Kui üksused kannavad väga suuri kaotusi rindel, siis nad tõmmatakse välja ja tehakse reorg. Reeglina tehakse seda juhul, kui kaotusi on kusagil 30 protsenti. Osa Ukraina üksusi on olnud sõjas juba kolmandat aastat ja seetõttu inimesed ka psühholoogiliselt lihtsalt väsivad. 

Kui vaadata Kremli personalimuutusi, siis Putin vabastas ametist kaitseminister Sergei Šoigu ja pani asemele Andrei Beloussovi, kelle kohta on teada, et ta on pigem majandusinimene kui sõjamees.

No ega see Šoigu nüüd ka mingi sõjamees olnud. Šoigu ikkagi oli ja on naturaalne karjerist, ta on üks Putini lähemaid seltsimehi. Tema väljavahetamise esimene samm oli aprilli lõpus, kui korruptsiooni eest võeti vahi alla kaitseministri asetäitja Timur Ivanov, kelle vastutusala oli ehitushanked ja otsapidi ka tööstus.

Kui me räägime Andrei Beloussovist, siis tema on olnud pigem majandusanalüütik. Tal on majanduse ja rahanduse juhtimise kogemus. Eesmärk on ilmselt see, et vähendada varastamist ja korruptsiooni, ma küll ei tea, kuidas see Venemaal võimalik on, ja viia veel rohkem Vene sõjatööstust üle sõja aja rütmile. Praegu läheb silmaga nähtavalt üks kolmandik Venemaa riigieelarvest sõjapidamisse Ukrainas. Küllap seal on veel varjatud asju ka teiste ministeeriumite haldusalas.

Ega Šoigut ei visatud ju ka prügikasti, ta pandi julgeolekunõukogu sekretäriks Nikolai Patruševi asemel. Kremli pressiesindaja on öelnud, et varsti annavad nad teada ka seda, mida hakkab tegema Patrušev. 

Tagasi üles