Julgeolekuekspert Rainer Saks rääkis Postimehe «Sõjastuudios», et venelased on pannud rindel käiku väga suured ressursid, et teha pealetung enne abi kohalejõudmist. Ta lisas, et venelased on küll koondanud vägesid, aga Harkivile pealetungiks on neid liiga vähe.
SÕJASTUUDIO ⟩ Rainer Saks: venelased on küll koondanud vägesid, aga Harkivile pealetungiks on neid liiga vähe (5)
Eile tabas Ukraina droon naftatöötlemistehast Baškiirias, 1500 kilomeetri kaugusel Ukrainast ja täna hommikul ilmusid sotsiaalmeediasse videod, kuidas Ukraina droonid tabasid Kaluuga piirkonnas asuvat naftatöötlemistehast. See 1500 kilomeetrit Ukrainast näitab, et Ukraina droonid lendavad juba väga kaugele.
Kuna Ukraina ei kontrolli oma riigipiiri kogu ulatuses, siis see distants, mida need droonid peavad läbima, võib olla isegi veel pikem kui see viimatine 1500 kilomeetrit. Muidugi juhul, kui Ukraina eriüksused ei suutnud seda välja lasta kuskilt Venemaa territooriumilt. Ukraina ise neid rünnakuid kommenteerinud ei ole, nad on selles suhtes oma strateegiat viimase pooleteise kuu jooksul järsult muutnud ja ma arvan, et seal on omad põhjused.
Viimase rünnaku videost nähtub, et korratakse seda sama rünnaku skeemi, mis oli mõned nädalad tagasi Tatarstanis, kus mehitamata drooniks ümber ehitatud väikelennuk ründab naftatöötlemistehast. Me ei tea selle rünnaku tagajärgi, aga tundub, et see rünnak oli edukas ja ka Vene õhutõrje ei suutnud reageerida, mis on tegelikult kõige olulisem moment selles loos.
Kuidas Vene õhutõrje siiski ei märka, kui läbitakse nii pikki trajektoore?
Me ei tea, kust see lennuk startis. Jääb küll mulje, et ta on ikkagi sealt Ukrainast lennanud, aga see ei pruugi kindel olla. Me teame seda, et Venemaa ei suuda katta oma territooriumi õhutõrjega. See on fakt ja seda me teadsime tegelikult ka enne sõda. Aga nüüd on väga palju õhutõrjet seotud Ukrainas lahinguülesannete täitmisega. Enam-vähem korralik õhutõrje on neil Kurski oblastis, aga kui droonid sealt läbi lähevad, siis edasi on õhutõrje Venemaal juba väga juhuslik. Tugevam õhutõrje on Moskva ümbruses ja tõenäoliselt samuti Peterburi ümbruses. Ka need Eesti GPSi segamised on märk sellest, et Venemaa mitte ei looda füüsilistele rakettidele või muudele õhutõrjerelvadele, vaid just elektroonilisele GPS-signaali segamisele ja raadiohäirete tekitamisele, et droonid sihtmärgist eemale peletada.
Tänavu 9. mail midagi märkimisväärselt pidulikku Venemaal ei toimunud.
Jah, see oli väga tagasihoidlik. Ukraina mingeid väga suuri provokatsioone ei teinud, kuigi see rünnak Baškiirias oli 9. mai hommikul. Ma arvan, et seda püha peeti Venemaal rutiini korras, piisas Moskvast, mujal pidustusi ei olnud. Kõige märkimisväärsem oli see, et surematu polgu marss, mis oli muutunud selle päeva kõige tähtsamaks komponendiks ning mis kaasas rahvast üle kogu Venemaa, jäeti igal pool ära. See on nüüd tegelikult sõja väga selge mõju. Kardeti Vene inimeste ilmumist nendele surematu polgu marssidele koos oma Ukrainas langenud lähedaste piltidega.
Sellest on juba mitu nädalat, kui USA kiitis heaks Ukraina uue abipaketi, miks abi veel rindel ei ole?
Abi on kindlasti mingis osas kohale jõudnud. Me näeme seda kas või Vene armee kaotuste kasvust. Ukraina suurtükituli on muutunud märgatavalt tihedamaks ja alla on lastud kaks, mõnedel andmetel ka kolm Vene ründelennukit, mida vahepeal ei suudetud teha. Nii et midagi on kohale jõudnud. Samas on nii USA kaitseminister, aga ka mitmed Ukraina sõjaväelased öelnud, et selle abi stabiliseeriv ja positiivne mõju hakkab võib-olla tunda andma alles juunis.
Ma isiklikult arvan, et see toimub natuke varem, sest Venemaa on pannud praegu väga suured ressursid käiku selleks, et teha oma pealetung enne, kui abi suuremalt jaolt kohale jõuab. Kindlasti soovib Venemaa ennetada ka F-16 lennukite jõudmist ja jätta Ukraina toetajatele mulje, et täiendavat abi ei ole mõtet enam anda. Ma arvan, et see abi hakkab varem mõju avaldama just seetõttu, et Venemaa kaotused on hakanud kasvama.
Millised on viimased nädala liikumised rindel?
Kõige ägedamat pealetungi jätkab Venemaa Donetskist ja Avdijivkast kirdes, kus neil kolm nädalalt tagasi õnnestus natuke pikemalt edasi liikuda ja nüüd üritatakse seda edu julgestada, aga mingit väga pikka edenemist sellele järgnenud ei ole. Ukraina ei ole seda rinnet päriselt stabiliseerinud, aga ka venelaste läbimurret ei ole toimunud.
Donetskist lõuna poole on teine rünnakute suund, kus venelased on mõnedes külades suutnud edeneda tänavate kaupa. Mõned väiksemad asulad on suudetud ka viimase pooleteise või kahe kuuga ära võtta, aga midagi väga suurt ja drastilist ei ole juhtunud.
Põhja pool üritatakse Bahmuti juures jõuda Tšassiv Jari linna, aga ka seal on Ukraina suutnud venelased peatada.
On hakatud avaldama informatsioonilist survet, nagu plaaniks Venemaa uut pealetungi Harkivile. Sinna on mingeid vägesid ka koondatud, aga Harkivile pealetungiks on neid ilmselgelt liiga vähe.