Postimehe video-podcast'is «Mis uudist?» oli külaliseks ÜRO naisteõiguste komisjoni liige Marianne Mikko, kes rääkis, et Eestit ootab järgmisel nädalal ees naisõiguste kaitse hetkeseisu dialoog ÜROs.
MIS UUDIST? ⟩ Marianne Mikko: see, mida Macron on viimasel ajal välja öelnud, on hiilgav (1)
Venemaa president Vladimir Putini kõnesid tuleks Mikko hinnangul lugeda. «Silmas tuleb pidada aga seda, et seda kõike tuleb võtta filtriga. Vaadata, mis see üks sõnum on, millele kogu see tekst on rihitud,» lausus Mikko.
Mikko sõnul on Putini kõnedes alati kurjakuulutavat vägevust, kuid tuleb meeles pidada, et tema kõnedes on sõnum kodupublikule ja teine sõnum maailmale.
Saatejuht Mart Normet märkis, et artikkel «WSJ: Kadunud sõdurite vihased lähedased nõuavad Vladimir Putinilt vastuseid» näitab, et mingit suurt pahameeletormi venelastes endas ei ole. «Tuhandete Ukraina rindel teadmata kadunute pereliikmeid pahandab Moskva salatsemine,» tsiteeris Normet artiklit.
Mikko sõnul ei ole Kreml rumal ning kahuriliha nad ei võtnud Moskvast ega ka Peterburist, vaid kõikjalt väga kaugelt. «Sellest hetkest, kui kahuriliha n-ö läheb järjest lähemale Moskvale ja Peterburile, tekivad mullistused. Ma ootan, et tõesti need vihased emad või naised, tütred ja õed koondavad ennast ning hakkavad nõudma emotsionaalselt, «kus on meie armastatud mees, kes saadeti sõtta»,» leiab Mikko. Kas te usute tõesti, et Venemaal võivad tekkida demonstratsioonid? «Ma ei tea täpselt, kui tugev on vastasleer ehk Venemaa julgeolekujõud, et kuidas seda kõike vaigistatakse,» vastas Mikko.
17. mail hakkab ÜRO naisõiguste komisjon grillima Eesti valitsust. «Näiteks kui nüüd Eesti tuleb, siis me päev läbi kuulame paragrahv paragrahvi haaval selle konventsiooni põhjal Eesti valitsuse üle. Mina kui eestlane muidugi ei ole töörühmas, aga ma olen samas ruumis ja saan vaadata, kuidas Eesti seal esineb,» kirjeldas Mikko.
Kuula saatest, milline on Eesti üks probleem naisõigustega ning miks Euroopa Liidu suurriigid kardavad Venemaa lagunemist.