OTSE POSTIMEHEST Jevgeni Ossinovski: Tallinna bürokraatiaaparaat on teatud kohtades paisunud liiga paksuks (6)

Ulla Länts
, ajakirjanik
Copy

Tallinna linnapea Jevgeni Ossinovski sõnul ei ole linnavalitsuses mõne ametikoha puhul üldse aru saada, miks seda vaja on. Ta selgitas, et ümberkorraldusi ei tehta mitte seetõttu, et keegi kuulub Keskerakonda, vaid Tallinna bürokraatiaaparaat on teatud kohtades paisunud liiga paksuks. 

Kuidas linnavalitsus tööle on hakanud, paljudel abilinnapeadel ju linnasüsteemis töötamise kogemust pole, kas kõik saavad juba aru, millega nad tegelema peavad?

See kuu aega on kulgenud ootuspäraselt. Eks see rakendumise aeg on olnud kiire, mõned otsused on veel lõpuni tegemata. See puudutab nii volikogu juhtimist kui ka osa linnaosasid, aga järk-järgult saavad ka need otsused tehtud. Linnavalitsus on alustanud tempokalt ja hoogsalt nende teemadega, mis lahendamist vajavad ja mis on ka on uue koalitsioonileppe prioriteedid. Homme alustame lisaeelarve läbirääkimistega, nii et tundub, et kõik on rakendunud kenasti.

Kui sotsiaaldemokraadid välja arvata, siis koalitsioonipartneritel on linnasüsteemi kogemus pigem tagasihoidlik, aga abilinnapead on kõik väga aktiivselt oma töösse sisse elamas, tutvumas oma haldusalaga ja juba esitavad ka oma ettepanekuid ning nägemusi selle kohta, millisel viisil ühe või teise asjaga edasi minna.

Kas lisaeelarve on pigem kulude ja tulude täpsustamiseks või on seal midagi muud ka sees?

Valdavalt on seal tõesti tehnilist laadi asjad, aga on loomulikult ka neid küsimusi, mis on vahepealsel ajal ilmnenud, nagu näiteks teatud investeeringute edasilükkumised. See on ka uue koalitsiooni esimene eelarveprotsess, nii et teatud asju me otsustame seal täiendavalt ka poliitilises plaanis. Näiteks eestikeelsele haridusele üleminek, mis algab 1. septembril. Me ei saa oodata uut eelarveaastat, et teha täiendavaid otsuseid selleks, et vajaliku kvalifikatsiooniga õpetajad siiski klassi ees oleksid. Kui me soovime, et juba järgmisel talvel oleks kõnniteede koristuse kvaliteet parem, siis tuleb ka neid eelarvelisi otsuseid teha juba nüüd.

Kuidas eestikeelsele õppele üleminekuga lood Tallinnas tegelikult on?

Ei ole midagi salata, et loomulikult on keeruline. See on Tallinna mõttes kindlasti mastaapne haridusreform, puudutab kümneid koole ja väga paljusid lasteaedu. Tähtajad on üsna pingelised. Eelmise linnavalitsuse ajal ettevalmistusi ka alustati, seda on aus öelda, nii et me ei alusta siin kindlasti tühjalt lehelt ja selleks on ka täiendavaid vahendeid planeeritud juba praegu olemasolevasse eelarvesse.

Objektiivne seis on siiski see, et meil on Tallinna haridussüsteemis sadu õpetajaid, kes 1. septembrist oma tööd jätkata ei saa. Päris paljud neist õpivad praegu aktiivselt eesti keelt, et neid nõudeid täita. Loodame, et neil läheb hästi. Igatahes linn arvestab ja töötab selle nimel, et isegi siis, kui meil mõned õpetajad ei saa jätkata, oleks olemas alternatiivsed lahendused, selleks, et kõik lapsed saaksid kvaliteetse hariduse. Keerukas saab see muidugi olema. Ma ei julge kindlasti lubada, et meil ei teki 1. septembri mõttes ühtegi muret. Tõenäoliselt neid probleemseid kohti tuleb, aga sel juhul tuleb need ära lahendada ja asjaga edasi minna.

Meie ühine tahe on kahtlemata see, et see reform ei oleks lihtsalt paberi peal. Paneme lihtsalt kirja, et vene koolides hakati teatud klassides eesti keeles õpetama. Oluline on see, kuidas neil tegelikult läheb, kas need lapsed saavad selgeks nii eesti keele kui ka teadmised teistes õppeainetes. Me tahaksime, et see oleks edulugu ka hariduse sisu ja kvaliteedi mõttes, sest selle mõju on ju kaugele väljapoole haridussüsteemi.

Kuuldavasti on Tallinnas tekkinud olukord, kus paljude venekeelsete perede lapsed soovivad minna mitte eesti keelele üleminevasse kooli, vaid eestikeelsesse kooli ja see teeb omakorda murelikuks eestikeelsed lapsevanemad, kes kardavad eestikeelse hariduse kvaliteedi pärast.

Mure on kindlasti põhjendatud ja ratsionaalne. Kahtlemata muretseb iga lapsevanem selle pärast, et tema laps saaks hea hariduse. See on täiesti adekvaatne. Puudutab nii eestikeelseid lapsevanemaid kui venekeelseid lapsevanemaid. On täiesti mõistetav, miks venekeelsed lapsevanemad soovivad panna oma lapsi eestikeelsetesse koolidesse. Kui on juba eestikeelne haridus, siis nad sooviksid saada seda eesti lastega koos selles koosõppiva kooli mudelis, kus lisaks keeleõppele saadakse ka rahvusvahelised kontaktid eesti ja vene noorte vahel.

Seda protsessi tuleb aga juhtida, et ei tekiks olukord, kus eestikeelsesse klassi tuleb kolmandik venekeelseid lapsi. Siis hakkaks see mõjutama kogu klassi õpikeskkonda. Seda ohtu on aga võimalik maandada erinevate metoodikate ja täiendava toega õpetajatele. Me oleme uue linnavalitsusega esimese arutelu eestikeelsele haridusele ülemineku kohta teinud, jätkame järgmisel nädala ja meil on ka koalitsioonilepingus kirjas, et eestikeelsele haridusele üleminekul ei toeta me mitte ainult venekeelseid koole, vaid me hakkame täiendava ressursiga toetama ka eestikeelseid koole. Me tegelikult soovime, et ka venekeelsetest peredest lapsed tuleksid eestikeelsetesse koolidesse, aga see peab olema tehtud sellisel viisil, et eestikeelsete laste hariduse kvaliteet ei halveneks. 

Kas sel talvel võivad majaomanikud kindlad olla, et neilt enam tänava puhastamist ei nõuta?

Täna ma seda lubadust ei anna. Ütlen ausalt, et oleme selle sihiks seadnud ja arvan, et sinnapoole liikumine on õige. Samas on aus öelda, et järgmisel talvel kõigi kinnistuomanike kõnniteede hooldusest vabastamine ei ole meile jõukohane.

Esiteks ei ole see jõukohane sellepärast, et olemasolevad lepingud koristuseks on juba pikaks ajaks ette sõlmitud ja neid ei ole võimalik ruttu ümber teha. Teiseks on see täiendavalt üks miljon ruutmeetrit kõnniteid lisaks kahele miljonile, mida linn juba hooldab. See maht on lihtsalt väga suur ja isegi siis, kui meil oleks võimalik sinna piiramatult raha juurde panna, napib ikkagi vajalikku tehnikat ja vajalikke täiendavaid töötajaid. Me ei jõua seda nii lühikese aja jooksul teha, aga sinnapoole me kindlasti liigume. Missugustes etappides, seda praegu keskkonna- ja kommunaalamet analüüsib.

Kindlasti tuleb juba järgmisel talvel parenemist olemasolevate kõnniteede hoolduse kvaliteedi asjus, samuti kavatseme võtta täiendavaid kõnniteid linna hooldusele. Kui suur see samm saab olema, seda on veel natuke vara öelda, eelarvekõnelused alles algavad ja ka korralduslik mudel ei ole veel paika pandud.

Mõned aastad tagasi muudeti linnavalitsuse juhtimiskorraldust, kui tehti strateegiakeskus ja ametisse asus linnakantsler, kas soovite juhtimises midagi muuta või peate seda otstarbekaks?

Ma arvan, et see on otstarbekas. See tähendab, et linna tugisüsteemid on koondatud ühtsesse kohta, et meil on strateegiakeskuses ühtne IT-teenistus, meil on ühtne personaliteenistus, finantsteenistus ja me liigume ka sinnapoole, et meil oleks rohkem ühtseid hankeid, mida korraldatakse ühe kvaliteediga kogu linnasüsteemi üleselt. Teiselt poolt on meil strateegiline planeerimine, mis puudutab arengukavasid ja selliseid horisontaalseid teemasid, kus ainult üks amet ei ole selle eest vastutav. Arvan, et see on laias laastus mõistlik. Eks mingisugused arutelud selles suhtes, kuidas seda vastutusvaldkonda täpsustada, seisavad ees, aga ma arvan, et laias laastus on see mõistlik korraldus.

Räägitud on sellest, et inimesed, kes võeti tööle vaid seetõttu, et nad kuulusid Keskerakonda, peaksid lahkuma, kui keeruline sellist revisjoni teha on?

Koalitsioonileppes meil siiski selliseid punkte ei ole, aga avalikus arutelus mitmed kolleegid sellest tõesti rääkisid. Ma arvan, et küsimus ei ole tegelikult erakondlikkuses, küsimus on selles, et Tallinna linna bürokraatiaaparaat on teatud kohtades paisunud paksuks. Mõne ametikoha puhul ei ole täpselt aru saada või ei ole üldse arusaadav, mis on avaliku võimu tegemise või avaliku huvi funktsioon. Kui vaadata veel seda, et ametikohta täidab mõni tubli Keskerakonna liige, siis võib paratamatult tekkida tunne, kas see koht on loodud spetsiaalselt selleks, et keegi saaks väikest palgarahakest.

Ümberkorraldusi ei tee me siiski vaid sellepärast, et keegi kuulub Keskerakonda, vaid seetõttu, et tegelikult sellist töökohta vaja ei ole. Osa taolised töökohad ei ole ainult erakondlikult, vaid lihtsalt pika aja peale on linnasüsteem teatud asutustes pigem paisunud ja selliseid optimeerimise ja efektiivsuse tõstmise ülesandeid ei ole liiga palju ette võetud. Ma ei ütle praegu, mis on selles kontekstis ambitsiooni siht, aga me teeme seda analüüsi teatud struktuursete reformide käigus. Kui me räägime asutuste liitmisest, siis selle tulemusena väheneb ka ametikohtade arv.

Tagasi üles