OTSE POSTIMEHEST ⟩ Vivian Loonela: Euroopa Komisjon on Eesti ametnikele korduvalt öelnud, et vähendage bürokraatiat

Euroopa Komisjoni Eesti esinduse juht Vivian Loonelaga rääkis Postimehe otsesaates, et keerulised reeglid eurorahade jagamisel on välja mõeldud Eesti ametiasutustes. Tema sõnul on Euroopa Komisjon Eesti ametnikele korduvalt öelnud, et vähendage bürokraatiat.

Kas te mäletate, millised olid Eesti inimeste ootused, kui Eesti 20 aastat tagasi Euroopa Liiduga ühines?

Ennekõike loodeti, et elu läheks paremaks. Just see on see, mida loodeti Euroopa Liidult ja elu on läinud paremaks. Meil on majandus kaks korda tõusnud, meie eksport läheb siseturule, oleme saanud üle 20 miljardi euroraha. Nii et ma usun, et vabadus ja parema elu tunnetus oli see, mida inimesed ootasid. Kui nüüd siin viimase nädala jooksul on ka inimestelt küsitud, et mida Euroopa Liit on neile andnud, siis tihti on esimene vastus –  vabadus. Vabadus liikuda, vabadus tegutseda, vabadus minna õppima, see on ikka täitsa teistmoodi elu.

Samas tuleb tunnistada, et 20 aastat tagasi lahendas Euroopa Liit ikka hoopis teistsuguseid probleeme kui praegu, mil me räägime rohepöördest ja sõjast. 20 aastat tagasi ei rääkinud sellest mitte keegi.

Oleks võinud rääkida. Teemad on ju samad – energiajulgeolek, meie enda kaitseinvesteeringud, aga 20 aastat tagasi oli tõesti teine olukord. Eesti sai nii Euroopa Liitu kui NATOsse. Meil oli kindlustunne, et oleme tagasi läänes, kus on meie õige koht.  Euroopa Liit ju muutus selle laienemisega ka ise. Kui sul tuleb kümme riiki juurde, 15 riigi pealt 25 peale, siis võtab selle toimimahakkamine ikkagi omajagu aega. Aga selle me oleme minu arvates küll edukalt ära teinud.

Eesti on selle 20 aastaga Euroopa Liidus hästi hakkama saanud. Me teame, kuidas seal toimetada. Võib-olla esimestel aastatel oligi nii, et me alles harjusime Euroopa Liidu reeglitega. Seal on ju keerulised protseduurid, aga oli vaja teha nii, et meie hääl loeks, et me teaksime, millal on see õige hetk, kui sa pead mingeid protsesse mõjutama. Kui me aga võtame need Eesti jaoks kõige tähtsamad teemad, mis on julgeolek, Venemaa või digiteemad, siis neis kõigis oleme meie tegelikult suutnud Euroopa Liitu muuta. Me oleme Euroopa Liitu viinud palju sinnapoole, kuidas meie asjadest aru saame, võrreldes sellega, kus nad olid 20 aastat tagasi.

Viis aastat tagasi alustanud parlamendi põhiteema oli rohepööre, nüüd ütlevad paljud, et unustage see ära, meil käib sõda. Kas me nüüd tegelemegi ainult sõjaga, sest julgeolek on küsimus number üks?

Julgeolek on Eesti jaoks alati küsimus number üks, aga me peame tegelema ka kõigega, mis mõjutab meie majandust. Rohepööre mõjutab kindlasti meie majandust, meil on vaja rohelisemat energiat, sest just see annab meile majandusliku edu. Kui me vaatame, mida selle viie aastaga tehtud on, siis 2019 lepiti kokku selles suures eesmärgis, et Euroopa Liit saab 2050. aastaks kliimaneutraalseks ja selles ei lepitud kokku mitte ainult Brüsselis, vaid kõik valitsused, samuti meie enda EKRE, Isamaa ja Keskerakonna valitsus arutas seda. Järgnevatel aastatel lepiti kokku need määrused ja direktiivid, mida me teeme energiaefektiivsusega, mida teeme roheenergia suurendamisega, mida teeme transpordis. 

Kas võib juhtuda, et nende eesmärkide täitmine uue parlamendi ajal ei ole enam nii tähtis, kuna julgeolek hakkab varjutama kõiki teisi teemasid?

Kõige olulisem asi on taastuvenergia ja seal ei näe ma küll ruumi midagi muuta. Meil on vaja, et me ei sõltuks gaasist ja naftast, mida me toome sisse kolmandatest riikidest. Me tahame saavutada seda, et meil oleks siin kohalik hüdroenergia, päikeseenergia ja tuuleenergia. Selleks et anda oma tööstusele rohelist energiat, on vaja, et meil oleksid ühendused. Oleme näinu, mis juhtus, kui Venemaa keeras kinni oma gaasikraanid või kui meie lõpetasime Venemaalt nafta ostmise. Siis meil oligi paar aastat väga raske, sest me olime ostnud Venemaalt liiga palju. Praegu on selge, et peame rohkem investeerima sellesse, et Euroopas oleks roheline energia olemas ja teiselt poolt sellesse, et riigid oleksid energeetiliselt paremini ühendatud. Selles osas töö käib, oleme ka Eestis saanud selleks palju investeeringuid. 

Euroopa Liidu toetustega seondub alati tohutu bürokraatia. Milleks see vajalik on?

Seal me peame vaatama Eesti enda ametiasutuste poole. Riigid on otsustanud väga erinevat, kuidas nad seda raha kohalikele omavalitsustele või ettevõtetele jagavad. Nende sammude puhul, mida seal nõutakse, on Euroopa Komisjon andnud riikidele võrdlemisi suure paindlikkuse. Me oleme Euroopa Komisjoniga Eesti ametivõimudele korduvalt öelnud, et teeme seda kergemini, teeme seda väiksema bürokraatiaga. Kui vaadata kas või neid tagasinõudeid, et kui on mingi väike rikkumine, mis ei tundu tõsine, siis ei ole vaja küsida 25 protsenti raha tagasi, ärme tee seda. Nüüd näeme, et ka Eesti kohtud tulevad oma otsustega juba järele ja ütlevad samamoodi, et ei ole vaja minna liiga tähenärijaks. Paindlikkust on vaja rohkem, aga need ei ole euroreeglid, mis seda paindlikkust keelavad. 

Kui paljud rahvasuus levivad euroreeglid ongi tegelikult müüdid. Kas see, et Euroopa Liit keelab ahjukütmise, on müüt?

Müüt, mis müüt. Täielik müüt. Ma võin käe südamele panna ja öelda, et mitte keegi ei mõtle välja ühtegi Euroopa Liidu reeglit selleks, et Eesti inimeste elu segada. See ei ole kellegi eesmärk. Me reguleerime Euroopa Liidu tasemel seal, kus me näeme, et seda on kõige õigem seda teha. Meil on vaja teha seda kas ühisturu seisukohalt või meil on vaja teha seda vaba liikumise seisukohalt. Ei ole mõtet, et iga riik teeks neid reegleid eraldi.

Kui võtame kas või keskkonnanõuded, siis võib olla päris kindel, et ilma Euroopa Liidus olemata me ehk ei oleks seadnud nii rangeid keskkonnanõudeid. Aga kui minna tagasi 90-ndatesse, siis ma arvan, et toona läks meil reovesi väga paljuski kas Emajõkke või Tallinna lahte või Pärnu lahte. Siis aga tuli liitumisprotsess ja öeldi, et kuulge, see on meie oma loodus, meie oma inimeste tervis ja te peate muutma need süsteemid ära. See kõik nõudis investeeringuid ja need tulid Euroopa Liidu eelarvest. Need tehti selleks, et inimeste elu oleks parem.

Rääkides ahjuküttest, siis Eestis ei keela mitte keegi euronõuetega ära ahjukütet, seda ei juhtu. Me räägime siin pigem linnadest, kus on tiheasustus nagu Kreekas ja kus rajoonide kaupa köetakse briketiga või veel hullem, kusagil isegi kivisöega.