SÕJASTUUDIO Indrek Kannik: venelaste edasiliikumine jätkub, ukrainlased on kõige rohkem territooriumi kaotanud Avdijivka juures (1)

Ulla Länts
, ajakirjanik
Copy

Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse juht Indrek Kannik rääkis Postimehe «Sõjastuudios», et venelaste edasiliikumine jätkub ja ukrainlased loovutavad territooriume. Ta selgitas, et USA relvaabi küll liigub kohale, aga selle jõudmine üksusteni võtab aega. 

Ukraina relvajõudude juht teatas, et venelased on asunud pealetungile kõigis rindelõikudes. Kui kehvaks on olukord Ukraina jaoks muutunud?

Olukord on selline, et ukrainlased loovutavad territooriume ja seda eelkõige just Avdijivka juures, kus venelaste edasiliikumine on jätkunud. Tõsi küll, väga aeglaselt, aga see edasiliikumine siiski jätkub ja jätkub pidevalt. Esialgu ei ole see veel midagi sellist, mis ähvardaks kogu rinde kokkuvarisemisega ja on loota, et ukrainlaste jaoks kõige raskem hetk saab mõne nädala jooksul läbi.

Praeguse olukorra põhjuseks on USA relvaabi venimine. Oli ju üsna selge, et ukrainlaste jaoks muutub seis rindel jaanuari lõpuks keeruliseks ja nii läkski, ning see kestab ka praegu. USA abi küll liigub kohale, aga selle jõudmine üksusteni võtab natuke veel aega.

Ma arvan, et läheb veel paar nädalat, enne kui ukrainlased saavad seda abi, mis on tulnud ja tuleb lähinädalatel, kasutama hakata.

Kus ukrainlased kõige rohkem territooriume kaotanud on?

Ikkagi Avdijivka ümbruses, just Donetski külgedel on need kõige keerulisemad olukorrad. Bahmuti juures on ukrainlased saanud pealetungi enam-vähem pidama, kuigi venelased suruvad ka seal kõvasti.

Venelased tahaksid kätte saada Tšassiv Jari, sest sealt avaneb tee edasi Kramatorski ja Slovjanski suunas, mis on suurimad Ukraina kontrolli all olevad Donetski oblasti linnad. Ukrainlased ongi territooriume ära andnud just Avdijivkast lääne ja põhja suunas. Põhjas isegi kõige rohkem. 

Milline on olukord lõunarindel?

Tundub, et lõunarindel on Ukraina kaitse siiani pidanud. Venelased on proovinud küll edasi liikuda Robotõne juures, kus Ukraina suutis eelmise suve rünnaku käigus natuke territooriumit tagasi võita, aga midagi märkimisväärset ei ole nad saavutanud.

Samuti ei ole nad midagi märkimisväärset saavutanud põhja pool, kus nad on juba alates sügisest ka päris kõvasti surunud Kupjanski suunal. Samuti pole venelastel mingit märgatavat edenemist Lõmani kandis.

Ukraina relvajõudude juhi sõnul muutub mai keskpaigast juunini olukord neile väga halvaks. On see sõnum lääneriikidele, et ärge selle abiga nüüd enam venitage või olukord ongi hästi halb?

Nii seda kui teist. On selge, et kui see abi ruttu kohale ei jõua, siis nii lähebki. Aga ma arvan, et see on ka sõnum, et me vajame abi, ja kiiresti. See abi ei puuduta ju tegelikult ainult moona, vaid ka õhutõrjerelvastust. Õhutõrjerakette, aga ka relvastuskomplekse.

Kui rakettide osas on paranemine toimunud, neid on USA paketis ja Hispaania lubab samuti Patrioti rakette, siis Patriotide lisakomplekside osas on vaid üks lubadus Saksamaalt. Samas me näeme ikkagi iga päev kahe Ukraina suurlinna puhul väga kriitilist olukorda. Harkivis on see igapäevane ja Odessas nüüd ka peaaegu igapäevane.

Kui palju sellest viimasel ajal lubatud abist võiks Ukrainas kohal olla?

Ma arvan, et esimesed asjad sellest USA abipaketist on nüüd Ukrainas. Ukraina piiri on nad ületanud. On ju teada, et nad ootasid Lvivist saja kilomeetri kaugusel teisel pool piiri, kus on suur sõjaväelennuväli, mille kaudu liigubki enamik abi Ukrainasse. Need asjad ootasid seal ja nende üle piiri viimine võttis mõne tunni pärast seda, kui tuli president Bideni allkiri. Aga nad peavad jõudma ka nende üksusteni, kes seda kasutavad.

Ma arvan, et see ikkagi võtab veel natuke aega. Võib-olla lihtsamad asjad, nagu suurtükimoon, on juba üksusteni jõudnud, aga see, mis puudutab õhutõrjekomplekse ja kõiki selliseid asju, võtab aega. See ei käi paari päevaga. Parimal juhul võtab see paar nädalat, halvemal juhul kuu või kaks.

Kui suureks probleemiks võib saada asjaolu, et Ukrainal on keeruline saada uusi mehi rindele?

Uus mobilisatsiooniseaduste pakett võeti Ukraina ülemraadas paari nädala eest vastu ja see peaks looma süsteemi, kuidas uusi inimesi mobiliseerida. Aga selge on see, et need, kes läksid sõjaväkke puhta entusiasmi pealt, on juba rindel. Nüüd tuleb hakata mobiliseerima neid inimesi, kes parimal juhul lähevad kohusetundest ja mõned lähevad võib-olla ka vastumeelselt.

Eks Ukraina jõuab ka samasse olukorda, nagu Venemaa on juba tükk aega olnud, et erilist entusiasmi rindele minna ei ole. Kohusetundest ikkagi minnakse, kuna ollakse harjutud sellega, et kui käsk tuleb, siis tuleb seda teha. Aga uute üksuste väljaõpe võtab aega ja nende motiveeritus tõenäoliselt ei ole ka nii hea nagu nendel, kes läksid sõja algul. 

Kas see abi, mis ukrainlased saavad, aitab neid vastu pidada olemasolevatel positsioonidel või võimaldaks see ka vastu rünnata ja venelasi taganema sundida?

Suure tõenäosusega aitab see abi Ukrainal vastu pidada umbes aasta. Need kohustused, mida liitlased on võtnud ja heaks kiitnud, peaks tagama, et Ukraina peab aasta jagu vastu. Kas see aitab kusagil edasi tungida, see sõltub väga paljudest asjadest.

Ka Ukraina enda eksperdid on öelnud, et see oli mõnes mõttes suur viga nii lääneliitlaste poolt kui nende enda ühiskonnas, et nad nad eelmisel suvel seda suurt rünnakut ootasid ja proovisid. See ikkagi killustas nende ressursse. Nende enda eksperdid on arvanud, et Ukraina reaalne võimalus võita on siiski väljakurnamissõda. Kui lääne toetus jätkub, siis ühel hetkel Venemaa majandus ei pea vastu. 

Nii et sellel suvel me mingisugusest suurest pealetungist enam ei räägi? 

Ma arvan, et praegu pole kindlasti põhjust suurest läbimurdest rääkida, aga see ei välista muidugi väiksemaid taktikalisi rünnakuid. Ka kaitse hoidmiseks on vasturünnakud igal juhul olulised.

Kommentaarid (1)
Copy
Tagasi üles