SÕJASTUUDIO Leo Kunnas: Vene väed on Tšassiv Jari äärelinnas ja püüavad linna sisse piirata (5)

Ulla Länts
, ajakirjanik
Copy

Sõjandusekspert ja riigikogu liige Leo Kunnas rääkis Postimehe «Sõjastuudios», et venelased on jõudnud Tšassiv Jari äärelinna ja üritavad linna sisse piirata. Ta lausus, et kui kui lubatud abi kiiresti ukrainlasteni jõuab, on neil lootust vastu pidada. 

Millal võib USA abist juba rindel kasu olla?

Kui võtta kõik kokku – nii see USA abipakett, mis sai heakskiidu, samuti Tšehhi mürsuinitsiatiiv ja F16 hävitajad, stabiliseerivad need minu hinnangul olukorra rindel vähemalt 2025. aasta suve või sügiseni. Ehk kõik need paketid kokku võimaldavad Ukrainal praegust tasavägist seisu hoida.

Mis on need konkreetsed asjad, mis USAst tulevad?

Mul ei ole nii täpset informatsiooni, mis sinna kõik kuulub, sest 60 miljardit on väga suur summa, aga ilmselt sisaldab see laskemoona kõigile Ameerika Ühendriikidest kunagi juba Ukrainale antud relvasüsteemidele. Me räägime nii õhutõrjerakettidest Patrioti süsteemidele, samuti mitmikraketiheitjate laskekaugusega taktikalistest rakettidest, mis lähevad HIMARSile või selle võimsamatele analoogidele. Siin on olnud juttu ka 300-kilomeetrise raadiusega rakettidest ja kindlasti ka tavapärane 155 mm suurtükiväe laskemoon. Ühesõnaga kõik erinevad moonaliigid nendele relvasüsteemidele, mis Ameerika Ühendriigid on Ukrainale varem abiks andnud. 

Kui kiire Ukrainal abi kättesaamisega on?

Tegelikult oleks see abi pidanud jõudma juba varem. On selge, et Ukrainal on puudus laskemoonast. Puudu on nii suurtükiväe moonast, aga eelkõige just õhutõrje relvasüsteemide moonast, mida on palju kulunud õhuvõitluses, mida Ukraina on pidanud Vene tiibrakettide, droonide ja lennutehnika vastu. Varusid on kulunud ära palju ja neid on vaja täiendada.

Mis toimub rindel, kui kriitiline on olukord Tšassiv Jaris?

Tšassiv Jar on maastikuliselt tähtis positsioon, kuna seal on olulised kõrgendikud ja sealt avaneks tee Slovjanski ja Kramatorski kaksiklinna, mis on Donetski oblasti piirkonna võtmepositsioon. Samas on Bahmuti ja Tšassiv Jari vahe umbes kümmekond kilomeetrit ja selle läbimiseks on venelastel kulunud pea 12 kuud. Vene väed on jõudnud Tšassiv Jari äärelinna ja püüavad linna sisse piirata, aga see pole neil praegu veel õnnestunud.

Vene pool on saavutanud mõningase taktikalise läbimurde ka Avdijivka juures, kust läheb raudteeliin. Nad suutsid tekitada seal eelmise nädala jooksul umbes 50 kilomeetri sügavuse kiilukujulise läbimurde, aga pole teada, et neil oleks õnnestunud seda läbimurret laiendada. Kui ka Ukraina pool proovis vasturünnakutega Vene vägesid sealt välja tõrjuda, siis ka see ei ole minu teada praeguseks õnnestunud. See kiilukujuline positsioon on Vene poolel säilinud. Just see nädala jooksul toimunud viiekilomeetrine liikumine ongi olnud viimaste nädalate kõige märkimisväärsem sündmus rindel.

Rinde põhjaosas, kus vahepeal toimusid üsna ägedad lahingud, on olnud viimastel aegadel suhteliselt vaikne. Põhiline lahingutegevus ongi koondunud Avdijivkast itta ja Bahmuti – Tšassiv Jari suunal. Loomulikult antakse tulelööke kõikjal, aga mujal on siiski edasiliikumisi olnud vähe. 

Ukraina presidendi sõnul tahavad venelased Tšassiv Jari vallutada 9. maiks, on see reaalne?

Kui vaadata seda, kui pikalt on lahinguid peetud, siis Avdijivka pärast peeti lahinguid rohkem kui 10 aastat, juba Donbassi sõjast alates. Tulelöögid käisid 2015. kuni 2022. aastani kogu aeg ja siis edasi veel 2 aastat. Bahmuti pärast võideldi kuid. Sjevjerodonetski ja Lõssõtšanski pärast oli esimene suurim postitsioonilahing ja ka nende linnade pärast võideldi ligi 3 kuud. Nii et ei ole põhjust oletada, et Tšassiv Jariga läheks nüüd teisiti. Seda enam, et need abisaadetised hakkavad kohale jõudma. Olukord võiks olla teistsugune, kui abipaketti poleks vastu võetud ja ka seda Tšehhi mürsuinitsiatiivi ei oleks. Need aga stabiliseerivad kevade ja suve jooksul olukorra. 

Kui keeruline on venelastel edasi liikuda kaksiklinnadeni, kui nad ka peaksid Tšassiv Jari ära võtma?

Seal on siiski veel mitu linna vahepeal. Kaksiklinnadest Slovjanskist ja Kramatorskist olid Vene väed 2022. aasta suvel vähem kui 10 kilomeetri kaugusel ja nüüd on neil sinna minna üle 20 kilomeetri ehk siis ukrainlaste jaoks on praegu olukord siiski parem. Loomulikult taktikalisi muudatusi suvel rindel tuleb, aga ka Kramatorski ja Slovjanski langemine ei oleks veel strateegilise tähtsusega kaotus. See oleks selline operatiivtasandi tähtsusega kaotus. Loomulikult on iga asula kaotamine nii emotsionaalselt kui moraalselt alati raske, aga strateegilises plaanis see olukorda ei muudaks.

Selleks et Ukraina saavutaks täieliku võidu, peaks ta saama hoopis rohkem sõjalist abi, tugevat majandusabi ja kogu Ukraina sõjalise personali süsteem tuleks ümber korraldada. Eelmisel aastal jäid ukrainlased selle ümberkorraldusega toppama. Aastal 2022 oli neil teatud personalialane edu, kuna oli palju pikaajalisi Donbassi sõja veterane. Umbes 600 000 meest, kes tulid uuesti Ukraina armeesse. Nüüd selliseid mehi reservis enam ei ole. Paljud on langenud ja paljud on haavata saanud. Ukraina peaks otsustavalt suurendama oma sõjaaja kaitseväge. See eesmärk – miljon, mis neil oli, jäi saavutamata. Praegu ollakse 700 000 – 800 000 piirimail. Nendega suudavad nad asendada kaotusi, aga ei ole suutnud moodustada uusi üksusi. Sõja võitmiseks peaksid ukrainlased suurendama oma kaitseväge vähemalt pooleteise miljonini. 

Tagasi üles