OTSE POSTIMEHEST ⟩ Pärtel-Peeter Pere: kui Isamaa tahab Tallinna koalitsioonikõnelused kraavi ajada, siis selle vastu meil rohtu ei ole

Tallinna koalitsioonikõnelustel Reformierakonda esindava Pärtel-Peeter Pere sõnul on Isamaale pakutud Vene kodanike valimisõiguse puhul Tallinna koalitsioonileppesse mitut varianti, paraku ei ole nad ühegagi nõustunud. Ta kinnitas, et kui Isamaa tahab Tallinna koalitsioonikõnelused kraavi ajada, siis selle vastu rohtu ei ole.

Fraktsioonitud saadikutel on saanud kõrini teie kemplemisest läbirääkimistel ja nad on lubanud oma toetusest loobuda, kui te kokkuleppele ei jõua. Kas see tähendab, et Mihhail Kõlvart saab uuesti linnapeaks?

Ei. Meie enamus peab. Lugupeetud vabamehed avaldasid arvamust, mida ka meie kolm erakonda: Eesti 200, Reformierakond ja Sotsiaaldemokraatlik erakond, oleme avaldanud. Et palun hakkame ometi tööle. Mulle tundub ka Eesti avalikkus on arvamusel, et aitab küll. See teema, et Vene Föderatsiooni kodanikud ja Valgevene kodanikud ei peaks saama hääletada kohalikel valimistel, on kahtlemata oluline ja tõsine, aga see kuulub riigikokku. Sellele küsimusele on juba mitu korda joon alla tõmmatud, nii et läheks nüüd sellega edasi riigikogus ja läheks Tallinnas edasi Tallinna võimukõnelustega. Vabamehed ütlesid sisuliselt seda, et aega ei ole, olukord on jabur, palun tehkem see asi nüüd ära. Meid ei pannud nende avaldus karvavõrdki muretsema, sest nad ütlesid samu asju, mida ka meie oleme öelnud.

Kas kokkulepe ikka tuleb, teemad on teil ju kõik läbi käidud?

Kui me räägime Tallinnast, siis jah, teemad on 95 protsenti läbi käidud ja tõtt öelda olid need olemas juba selle nädala alguseks. Nii et munitsipaalküsimustega saime me paari päevaga ühele poole ja sellest alates oleme kannatlikult kuulanud ja proovinud keskustelu pidada. Me arvame ka riigikogu Reformierakonna fraktsioonis, et agressorriikide kodanikelt valimisõiguse äravõtmine on oluline ja sellele tuleks leida õiguslik lahendus. Selles osas oleme Isamaa erakonnaga sama meelt, aga me sooviksime sellega edasi minna riigikogus. Kui me selle võimuleppe Tallinnas pühapäeval ära sõlmime, kui Isamaa tuleb ja soostub seda tegema, siis me suurima heameelega arutame seda küsimust esmaspäeval Toompeal edasi. 

Sotsid on ju samuti tõstatanud küsimuse, mida kohalik omavalitsus lahendada ei saa, see on Tallinna haiglate liitmine PERHiga. Kuhu sellega jõutud on?

Seal on kolm eraldi seisvat punkti, mis istuvad oma sõnastuses juba mõnda aega paigal ja need on vaja ära otsustada. Esiteks, me soovime Tallinna tervishoiuasutused omavahel ühendada, et parandada tervishoiuteenuste kättesaadavust. Teiseks, me alustame läbirääkimisi liitumiseks PERHiga. See tähendab, et meie anname signaali, et Tallinn tahab hakata pidama riigihaiglaga läbirääkimisi. Kolmas punkt puudutab hoone ehitust. Me ei otsusta küll Tallinna haigla hoone ehitust, aga seal on vaja ära teha paar otsust, kuidas me selle projektiga edasi läheme. Muidu me lihtsalt istume aasta otsa paigal ja uue haigla nõukogu põletab raha edasi. Ka siin me jätkuvalt ootame, mis on Isamaa seisukoht, sest ülejäänud on nendes küsimustes ühte meelt.

Praegu on väga teravalt üleval kõik need küsimused, mis on seotud Moskva patriarhaadile alluva õigeusu kirikuga, ka te olete koalitsioonilepingusse sisse kirjutanud ka Nevski katedraali rendilepingu lõpetamise?

Me oleme sellest rääkinud. Meie fraktsioon andis juba veebruaris sisse eelnõu, et Pikk tänav 64 linnale kuuluva hoone üürileping Moskva patriarhaadi õigeusu kirikuga tuleb lõpetada. Mulle teadaolevalt on see leping seal ka lõpetatud. Me ei ole seetõttu lisanud koalitsioonileppesse punkti, et lõpetama igasuguse koostöö Vene kirikuga. Mis puudutab Nevski katedraali ja kirikut üldiselt, siis kuna siseminister asus asjaga tegelema, ei pea me oluliseks seda eraldi alla joonida. 

Mis saab venekeelsest asjaajamisest Tallinna linnavalitsuses? Kas te kavatsete ka edaspidi kulutada raha selleks, et inimesed saakisid linnaga suhelda ka vene keeles?

Eesti Vabariigis ja Tallinnas peab inimene hakkama saama ilma, et ta sõnakestki vene keelt oskab. Mistõttu oleme koalitsioonilepingusse kirjutanud üsna mitu punkti selle kohta, et eesti keele roll peab suurenema. See tähendab automaatselt, et vene keele roll peab vähenema. Ma kaotame Stolitsa, lõpetame venekeelsed pressikonverentsid ja kõvasti saab tähelepanu eestikeelne haridus. Aga meil on kohustus tagada inimestele info kättesaadavus ka vene keeles. Nii et linnaosalehed, mis seni olid vene keeles, jäävad alles. 

Kas te pole veel ikka kokku leppinud, kuidas jagunevad ametikohad uues linnavalitsuses?

Ei.

Kas sellest ei või viimasel hetkel saada takistus või on selles küsimuses tehtud eelkokkuleppeid?

Ei

Võib siit välja lugeda, et keegi ei olegi väga huvitatud linnavalitsuses töötama, kuna häälte ülekaal on napp. Miks peaks teie või keegi riskima oma riigikogu kohaga, et töötada kaks nädalat Tallinnas abilinnapeana?

Koalitsiooni enamus meil on, aga risk on suur. Meie enamus on napp ja ei saa välistada, et äkki tõesti juhtub midagi. Aga kui elus peab millegagi riskima, no siis peab riskima. Nii et kui meil on linnas võimalik tegutseda, siis me kindlasti haarame sellest võimalusest kinni. Tulgu, mis tuleb.

Nii et te ette ei kalkuleeri, et kui näiteks Jüri Ratas osutub valituks europarlamenti ja loobub volikogu kohast, siis tuleb tema asemele mõni keskerakondlane?

Sinna on aega, küll me tõmbame Keskerakonnast need inimesed üle, olge hooleta.

Kas te lubate neile midagi, miks nad peaksid teie poolele tulema?

Miks nad peaksid tulema? Üldiselt rääkides on inimestel ju poliitilisi ambitsioone, mida nad ei ole suutnud realiseerida, kuna see erakond on olnud, kasutades Igor Gräzini sõnu, terroriõhustikuga. Nii et kui nad tahavad liituda kas meie, sotside, Eesti 200 või palun väga Isamaaga, siis on nad teretulnud. Tahate panustada, milles küsimus. Kindlasti tahab mõni tulla selle pärast, et kuuluda kuhugi nõukokku. Kui keegi on arstiharidusega ja kuulub Keskerakonda, äkki saame aidata.

Kohe nii, et tulete ja toetate meid ja saategi koha nõukogus?

Võib-olla ta tõesti sobib kuhugi haigla nõukokku, aga võib-olla ei sobi ka. Need asjad tuleb lihtsalt üksipulgi läbi vaadata. Miks peaks keegi tahtma tulla, selle üle võib teoretiseerida, aga kui keegi tahab tulla lihtsalt seetõttu, et andke mulle soe koht, siis sellest ei piisa.

Teil on selle hetkeni, mil volikogu pühapäeval koguneb, jäänud loetud tunnid, mida tuleb veel ära teha?

Meil on jäänud kusagil tunni jagu tööd. Koalitsioonileppe tekst on olemas, paika on vaja panna komakohad, grammatika ning neli-viis punkti on läbi arutada. Näiteks haiglaküsimused, samuti ametikohad. Kui oleme rollijaotuse paika pannud, siis läheme igaüks oma erakondadesse ja räägime läbi, kes need inimesed on, kes ametisse saavad ja pühapäeval lähemegi volikokku.

Peamine takistus on siiski valimisõigus. Sotsid ütlesid juba teisipäeva õhtust alates koos meiega, et hea küll, me võime selle sätte sinna panna. Nii jabur ja kohatu kui see ka oleks, ehkki teema on oluline, siis oleme me välja pakkunud, et äkki saame panna üheskoos üldise väärtushinnangu seal paika. Umbes nii, et kolme erakonna jaoks on see teema oluline ja selle küsimusega minnakse edasi ning sotsiaaldemokraadid lisavad juurde, et nende jaoks on see ka tähtis, aga nad on eri meelt. Kui Isamaa ütleb selle kompromissi peale, et nemad tahavad, et riigis hakataks koalitsioonilepingut muutma, siis see ei ole võimalik. Nii et kui nad otsustavad need läbirääkimised kraavi ajada, siis selle vastu meil mingit rohtu ei ole. Väga kahju, me oleme proovinud neile selles küsimuses vastu tulla, pakkudes mitut kompromissettepanekut ja erinevat sõnastust, aga me ei kirjuta sinna, et läheme põhiseadust muutma.