SÕJASTUUDIO ⟩ Rainer Saks: Harkivisse on ohtlik paigutada kalleid lääne õhukaitsesüsteeme

Julgeolekuekspert Rainer Saks rääkis Postimehe «Sõjastuudios,» et Harkivis ei saa kasutada samasugust õhukaitset nagu Kiievis. Ta selgitas, et kuna Harkiv asub piirile väga lähedal, peavad ukrainlased mõtlema selle kaitsmiseks välja mingi teistsuguse taktika. 

Droonirünnaku alla sattus eile õhtul ka Zaparižžja aatomielektrijaam, aga suuremat kahju jaamale vist ei tekkinud?

Uudised selle kohta on natuke vastuolulised, aga kindel on see, et kolm väiksemat drooni tabasid ühte reaktori hoonet. Kuna aga tegemist oli reaktorihoone kõige välimise kestaga, siis sellest mingeid erilisi probleeme ei tekkinud.

Kui palju kahju on viimaste nädalate õhurünnakud tekitanud elektrijaamadele?

Mäletatavasti korraldas Venemaa selliseid droonirünnakuid ka eelmisel talvel. Siis ei olnud neil Iraani droone ja nad proovisid rünnata rakettidega, aga see kampaania kukkus läbi. Selle aasta rünnakud on neil palju paremini ette valmistatud ja sihtmärgid paremini valitud. Ukrainlaste jaoks on probleem selles, et õhutõrje ei kata kogu riiki ja Venemaa on nüüd leidnud sellised koridorid, kust on võimalik raketid ning ka Iraani droonid läbi juhtida. Selle tõttu on tabamusi olnud rohkem. Samas Ukraina elektrisüsteemi välja lülitada või sellele väga suurt kahju tekitada, ei ole vist siiski suudetud. Tuleb tunnistada, et Ukraina annab kohati küll meeleheitlikke sõnumeid, aga praktikas ei näe, et riigis oleks väga suuri elektrikatkestusi, erinevalt eelmise talve rünnakutest.

Ukraina jaoks on probleemsem see, et Venemaa fokusseerib oma õhurünnakuid praegu rohkem Ida-Ukraina rindelähedastele piirkondadele, kuna neid on kergem rünnata. Eelmisel talvel oli nende fookus rohkem Lääne- ja Kesk-Ukrainal. Võrreldes aasta varasemaga on aga rünnakute mastaap siiski tagasihoidlikum.

Kui kiiresti vajab Harkiv tõhusamat õhukaitset?

Harkivi puhul on see Venemaa korraldatud kolmas õhurünnakute laine. Kuna linn on piirile väga lähedal, pääseb sinna ründama peamiselt õhutõrjeks mõeldud Vene S-300 raketisüsteemi rakettidega, mida saab kasutada ka maapealse sihtmärgi vastu ja mida õhutõrje ei suuda alla tulistada. Kiievisse ja kaugematesse kohtadesse need raketid Venemaa territooriumilt ei ulatu. Nii et Venemaa ründab Harkivit Venemaa territooriumilt. Ukrainlaste jaoks on probleemiks see, et Harkivisse on ohtlik paigutada neid väga kalleid lääne süsteeme. Kui Ukraina tahab Harkivit kaitsta, peab ta mõtlema välja mingisuguse teistsuguse taktika, et suruda Vene õhukaitse sealt rindejoonest kaugemale. Vahepeal tundus, et nad suudavad seda droonirünnakutega teha ja mõnda aega oli Harkivis ka rahu, aga nüüd on tekkinud jälle mingisugune uus olukord ning Ukraina ei suuda enam venelasi piirist piisavalt kaugele suruda. Õhutõrjet oleks kindlasti ka vaja, aga sellest üksi ei piisa.

Nii et kui ukrainlased praegu ütlevad, et neil on Patrioti Harkivisse kiiresti vaja, siis ainult sellest ei piisa?

Patriotiga ei saa kaitsta Harikvit nii nagu Kiievit, kus nad on suutnud luua ümber linna sellise mulli. Harkivis oleks see tõenäoliselt keerulisem. Samas aitaks kindlasti edasi. Ukrainal on lihtsalt vaja rohkem erinevaid vahendeid, et piiriäärsetel aladel edu saavutada.

Kui palju on venelastel jõudu maismaal ründamiseks?

Venemaa üritab praegu väga aktiivselt rünnata kahes kohas. Üks on Donetski linn, kus alates sügisest on üritatud suruda rinnet lääne poole ning esimene joon, kuhu soovitakse välja jõuda, on Donetski oblasti piir. Paraku ei ole see 10 kilomeetrit, mis ühes sopis on suudetud edasi liikuda, kindlasti piisav edu selleks, et võiks rääkida mingisugusest Vene vägede edenemisest. Teine koht on Bahmuti linna juures, kus üritatakse Bahmutist edasi lääne poole saada. Seal ei ole ka sisuliselt rindejoon muutunud peale seda, kui Ukraina tõrjus Vene väed aasta lõpul natuke tagasi.

Põhja pool Kupjanski ja Lõmani kandis, üritab Venemaa liikuda tagasi aladele, kust ta on juba välja tõrjutud. Seal ei ole aga Venemaal püsivaks rünnakuks vägesid. Reservide koha pealt on hinnangud väga erinevad, aga Venemaa värbab pidevalt mehi juurde, üritab neist üksuseid teha. Mina väidan, et need reservid väga suured olla ei saa, sest kui nad oleks, siis oleks venelased nad juba käiku pannud, et edu saavutada. See on vale arusaamine, et Venemaa peab kurnamissõda, ei pea. Venemaa soovib saavutada sõjaliselt võimalikult kiiresti edu, et fikseerida ja kapitaliseerida see poliitiliseks võiduks.

Just täna tuli uudis, et venelased õpetavad Siberis välja 120 000 sõdurit ja soovivad kasutada neid Harkivi ründamiseks.

See on muinasjutt, kuulub infooperatsioonide valdkonda. Ma ei tea, miks lääne meedia selliseid uudiseid kriitikavabalt avaldab, aga neil ei ole Siberis sellist väekoondist loomisel. Teiseks ei oleks see piisav hulk selleks, et rünnata Harkivi linna. Taolise operatsiooni elluviimiseks oleks venelastel vaja palju rohkem mehi, tegemist on ju ikkagi miljonilinnaga. See oleks võrreldav läbikukkumisega, mis oli sõja alguses Kiievi juures.

Kas Venemaal on veel kevadel võimalik kusagil edu saavutada?

Praegu on nad kõik oma võimed mängu pannud. Ega Venemaa presidendil ei ole midagi oodata, kaks aastat on see kampaania kestnud ja tegelikult on sisepoliitilised riskid Venemaa juhtkonna jaoks kõrged. Nad ei saa kaotada, neil on vaja kiiresti võita ning mina ei usu, et nad siin midagi ootavad ja passivad. Küsimus on mobilisatsioonis, kui nad suudavad ellu viia mobilisatsiooni ja värvata ikkagi sadu tuhandeid mehi, vähemalt 300 000, siis võiks rääkida mingite uute reservide loomisest. Samas ei oleks ka sellega võimalik avada uut pealetungisuunda, külla aga hoida ja intensiivistada olemasolevad suundi.