JULGEOLEK TÄNA ⟩ Kas Venemaa on teel kodusõtta või laguneb niisama?

Otsesaates «Julgeolek täna» arutavad julgeolekueksperdid Meelis Oidsalu ja Erkki Koort Eesti julgeolekut mõjutavate aktuaalsete tegurite üle.

Selle saate peamised teemad on terrorirünnakud Venemaal ning arengud Ukraina rinnetel.

Venemaal toimunud terrorirünnakud tekitavad jätkuvalt väga palju küsimusi. Aeglane reageerimine, kummalised järelmid ning segased motiivid. Nagu Prigožini marsi ajal Moskvasse, ei tehtud ka nüüd kuigi palju ründajate takistamiseks. See võis olla tingitud tahtlikust tegevusest, diktatuuririikides mahasurutud algatusvõimest või ressursside ülekoormusest.

On avaldatud kahtlust, et ründajad ning kinnipeetud ei olnud tegelikult samad isikud. Juhul kui see oli riiklikult korraldatud sündmus, ei saa me sellest nähtavasti lähitulevikus kuigi palju andmeid.

Venemaa reageerib sündmusele nähtava jõulisusega. Demonstratiivselt mahamurtud kahtlustatavad ning nende väga jõuline kohtusse konvoeerimine peavad looma muljet riigi efektiivsest toimimisest. Siiski on ka muutusi ning piinamist ennast ning sellest tekkinud jälgi ei vaevuta isegi enam peitma.

Moskva on jätkuvalt hädas Putini vastaste tegevusega Belgorodi oblastis. Sellelt pinnalt on räägitud koguni kodusõja võimalikkusest, kuigi tuleb arvestada, et paljud Venemaa inimesed ei tee järeldusi sama väärtusruumi alusel, mis meie, ning samuti ei ole vabalt kättesaadav adekvaatne informatsioon.

Kaitseminister Sergei Šoigu on teatanud kahe uue armee loomisest, mida nähakse perspektiivis vastasseisuna NATOga. Siiski tuleb arvestada, et tegemist on vähemalt esialgu paberarmeedega, sest kogu personal kulub hetkel Ukrainas.

Teise teemana võtame vaatluse alla Ukraina tegevuse Venemaa algatatud agressioonisõjas. USA abi viibib jätkuvalt ning selle löödud augud annavad tunda veel pikalt isegi siis, kui abi peaks taastuma. Prantsusmaa president Emmanuel Macron on küll teinud kõlavaid ning vajalikke avaldusi Ukraina toetuseks, kuid tal oleks praegu võimalik näidata, kas Euroopa strateegilise autonoomia algatusel on ka päriselt sisu.

Ukraina on olnud edukas asümeetrilise sõja pidamises ning suutnud pidada edukaid kaitselahinguid. Tõsi, Venemaal on õnnestunud pisut edeneda, kuid tuleb arvestada, et neid peeti enne 2022. aastat maailma teiseks armeeks. Kiievi korraldatud rünnakud Venemaa naftataristule on olnud väga edukad ning toonud kaasa nii tootmise vähenemise, kui väidetavalt ka USA palved rünnakute lõpetamiseks. Ometigi on pärast nende väidete ilmumist korraldatud uusi rünnakuid.

Samuti on Ukraina suutnud edukalt harvendada Musta mere laevastiku ridu. Tegemist on suurima laevastikukaotusega pärast teist maailmasõda ning on märkimisväärne, et seda on suutnud riik, millel sõjalaevastik puudub. Viimastel päevadel tulid teated kolme suure dessantlaeva ning ühe luurelaeva purustamisest määral, mis välistab nende täiemahulise kasutamise lähiajal.

Millest veel juttu tuleb, vaata juba saatest.

Üle nädala eetris olev «Julgeolek täna» pakub parimat julgeolekubriifingut avalikkusele teemades, mida tavaliselt analüüsitakse vaid suletud uste taga. Meie huvi on pakkuda avalikkusele süstemaatilist kõrgetasemelist teavet julgeolekut mõjutavate tegurite, taustainfo ja seoste kohta.

Erkki Koort on endine siseministeeriumi sisejulgeoleku asekantsler, Meelis Oidsalu on töötanud kaitseministeeriumi erinevate valdkondade asekantslerina.

Varasemad saated «Julgeolek täna» on järelvaadatavad Postimees TVst.