SÕJASTUUDIO ⟩ Indrek Kannik: Ukrainas käivad selle talve ulatuslikumad õhurünnakud, kõige keerulisemas olukorras on Harkiv

Rahvusvahelise kaitseuuringute keskuse juht Indrek Kannik rääkis Postimehe «Sõjastuudios», et praegused õhurünnakud on selle talve kõige mastaapsemad ja Ukraina energiasüsteem on korralikult kannatada saanud. 

Kus on toimunud viimaste päevade suuremad õhurünnakud ja kui palju on venelased suutnud Ukraina elutähtsaid objekte kahjustada?

Need ongi tegelikult olnud selle talve ja kevade ülekaalukalt kõige suuremad ja kõige mastaapsemad rünnakud. Päris korralikult sai kannatada hüdroelektrijaam Zaporižžja linnas Dnepri jõel. Paljud rünnakud on keskendunud ka Odessa ümbrusele, nii et arvestatav osa linnast oli paar päeva ilma elektrita.

Kõige keerulisemas olukorras on aga Harkiv, kuna see on Vene piirile nii lähedal, et venelased saavad seal kasutada igasugust sellist relvastust, mille vastu õhutõrje ei aita. Elektrita oli mingi perioodi jooksul ka arvestatav osa Krõvõi Rihis. Samuti on rünnatud Kiievit, aga Kiievis on õhutõrje korralik, nii et seal venelased oma eesmärki saavutanud ei ole.

Mujal paraku sel tasemel õhutõrjet ei ole ja seal on nad suutnud tekitada arvestatavaid tagasilööke. Kui me aga võrdleme seda kõike eelmise talvega, siis on Ukraina õhutõrje hästi hakkama saanud. Samas ei ole venelastel enam kasutada ka selliseid rakette, mida nad eelmisel talvel kasutasid.

Samal ajal suudavad ukrainlased venelastele samuti ebamugavusi tekitada, sest kahjustada on saanud ka Belgorodi oblast.

Praeguse seisuga on Belgorod Harkiviga üsna sarnases seisus. Mõlemal pool rindejoont on seal üks piiriäärne linn kogu aeg vastaspoole pidevate rünnakute all, nii et õhuhäiret antakse seal päeva jooksul kuus-seitse korda ning normaalset elurütmi on raske tagada.

Ukrainlased on olnud viimasel ajal üsna võimekad ründamaks Venemaal asuvaid naftatöötlemisobjekte, samas kui USA kinnitab, et nad ei tohiks seda teha.

Nad sõnastavad selle veidi diplomaatilisemalt, nad ütlevad, et USA ei ole kunagi toetanud rünnakuid Venemaa territooriumil, mis võtab üsna klassikaliselt kokku selle, milline on olnud Bideni administratsiooni poliitika kogu selle sõja jooksul. Ukrainlastelt nõutakse nii-öelda sõdimist, üks käsi selja taha seotuna.

Vähemalt minu hinnangul on kogu president Bideni administratsiooni strateegiline mõtlemine Venemaa suhtes olnud väga ebaõnnestunud. Venemaad ei ole võimalik pidurdada sel teel, et oled ise väga vaos hoitud. Venemaa vastu tuleb näidata üles jõudu ning tugevust ja see on ainuke asi, mis võib ka venelasi pidurdada.

Vene võim on väitnud, et Moskva kontserdimaja rünnakute taga on Ukraina. Seda ei usu ilmselt peale venelaste mitte keegi?

Läänemaailmas kindlasti mitte, aga kui me vaatame Araabia maailma, siis seal on vandenõuteooriad väga populaarsed ja kui öelda, et millegi taga on USA, siis seda usub seal arvestatav protsent inimesi. Läänemaailmas see muidugi lendu ei ole läinud.

Ma arvan, et see on suuresti ikkagi Venemaa enda ühiskonna konsolideerimiseks ja põhjendamiseks, miks Vene eriteenistused ja Vene poliitiline juhtkond ei suutnud rünnakut ära hoida. Tegelikult ju ameeriklased ja britid hoiatasid neid selle rünnaku tuleku eest. Tõenäoliselt on Putini ja Venemaa juhtkonna peades selline totaalne uskumatus igasuguse informatsiooni kohta, mis tuleb läänest ja seetõttu suures osas eirati seda ja ei suudetud piisavaid meetmeid kasutusele võtta.

Teine versioon on muidugi see, et rünnaku kas korraldasid või mängisid vähemalt kaasa Vene enda eriteenistused ja FSB. Me teame, et selline ajalugu on venelastel väga tugev, näiteks pommiplahvatused Moskva lähistel 1999. aastal. Just need olid ettekäändeks teise Tšetšeenia sõja alustamiseks. Need plahvatused olid tõepoolest üsna kindlalt FSB enda korraldatud, nii et seda versiooni ei saa ka välistada.

Kui palju võimaldab see rünnak karmistada olukorda Venemaal?

Kindlasti võimaldab. Üha rohkem levivad jutud surmanuhtluse taastamisest. Venemaal ei ole ju surmanuhtlust ametlikult kunagi kaotatud. Sellele on pandud moratoorium, kuna see oli Venemaa Euroopa Nõukogusse saamise tingimus. Nüüd on küsimus, kas nad kaotavad selle moratooriumi ära.

Teiseks tuleb arvestada, et ega seda tüüpi režiimid leebemaks muutu. See, et repressioonid Venemaal jätkuvad ja muutuvad veelgi karmimaks, oli prognoositav juba peale neid niinimetatud presidendivalimisi, mis toimusid mõne nädala eest.

See sündmus on kindlasti hea ettekääne repressioonide täiendavaks elluviimiseks. Venemaa elanikkond peab kindlasti arvestama sellega, et kui praegused repressioonid jäävad veel Stalini-aegsetele alla, siis mina küll ei julgeks välistada, et tagasi tulevad ka Stalini-aegsed repressioonid.