OTSE POSTIMEHEST Kalle Kilk: Estlink 2 rikkekoht on nii sügaval maa all, et füüsiliselt sinna ligi ei pääse (5)

Ulla Länts
, ajakirjanik
Copy

Eleringi juht Kalle Kilk rääkis Postimehe otsesaates, et Estlik 2 rikkekoht on nii sügaval maa all, et füüsiliselt pole võimalik sinna ligi pääseda ja seetõttu tuleb ehitada poolekilomeetrine lõik kaablist uuesti.

Miks võtab Estlink 2 parandamine pool aastat aega?

Ega me selles ka täna 100 protsenti kindlad ei ole, saame ka praegu rääkida sellest 99-protsendilise kindlusega, kuna rike asub kohas, kuhu tegelikult kaablile füüsiliselt ligi üldse ei pääsegi. Me näeme seda kusagil paarisaja meetri kauguselt kahelt poolt, aga koht ise on nii sügaval maa all sellises keskkonnas, mida lihtsalt lahti kaevata ei ole võimalik. Kaabli parandamine võtab nii kaua aega seetõttu, et üks poolekilomeetrine lõik sellest tuleb uuesti täiesti nullist ehitada.

Miks see siiski nii läks, kas vigu on tehtud juba Estlink 2 projekteerimisel?

Seda me siiamaani ei tea, mis see põhjus on, aga meil on oma kahtlusi jah. See lõik asub rannikul mere ja maismaa ühenduskohas, kus ranniku profiil on hästi tugevalt langev ja tundub, et seal on ka mitte päris stabiilsed pinnasekihid. Geoloogilised uuringud olid seal tehtud ja see oli kõik kaabli ehitamise ajal teada, paraku ei olnud nendest uuringutest näha, et pinnasekihid selles kohas liiguvad. Ega see ole ka praegu tegelikult näha. Aga me tahame olla sada protsenti kindlad, et kui me nüüd paneme sinna uue kaabli, siis välistaks uue kaabli paigaldamise konstruktsioon seda tüüpi rikke tekkimise võimaluse, mis võiks siis olla tingitud nendest pinnasekihtide liikumisest. See ongi geoloogiliselt raske koht ja tulebki natuke inseneriteadust sinna juurde panna.

Kui suur on võimalus, et parandamise käigus võib uus nõrk koht tekkida?

Selle tõenäosus ei ole kindlasti null, aga me usume, et ta on piisavalt väike, et selle pärast mitte muretseda. Loomulikult teeme ka täiendavad mõõtmised sellest arvatavast rikkekohast mere poole, aga praegused mõõtmised näitavad, et seal on kaabel korras. Kuna selle rikke iseloom on selline, et kaabel ei ole kuskilt pooleks, vaid tegemist on kaabli kihtide vahelise sisemise rikkega, siis on seda keeruline kaugelt ka tuvastada. Ehk pisike teadmatuse hõng seal juures veel on, aga selle me teeme juba suhteliselt varsti kindlaks.

Õnneks ei ole katkine Estlink 2 sedapuhku väga palju elektri hinda mõjutanud.

See mõju on tõepoolest olnud väiksem, kui alguses kardetud. Põhiline indikaator võiks olla see, et kui suur on turuhinna erinevus Eesti ja Soome vahel. Kui me vaatame eelmist aastat, siis aasta keskmisena oli see 30 eurot megavatt-tunni kohta. Selle aasta esimesel kuul oli see umbes 20 ja kohe peale seda, kui Estlink 2 läks katki, oli see kusagil 24 ehk mõju oli vähemalt selle statistika põhjal üpris väike. Kui kevade poole tekkis Baltikumi soodsat elektrit juurde, oli meil isegi päris palju tunde, kui Baltikumi hind oleks olnud kõrgem siis, kui Estlink 2 oleks olnud töös. Nii et praegu oleme isegi mõnes mõttes võitnud sellest.

Nädalavahetusel oli korraks rivist väljas ka Estlink 1, aga selle saite kiiresti korda, sedapuhku oli põhjuseks rike Espoo konverterjaamas.

Tegelikult alalisvoolu ühendused ju laias laastus koosnevadki kahest osast, üks on kaabel ise ja siis on mõlemal pool kaldal selline suur hunnik seadmeid konverterjaamas. Tegelikult ongi enamik alalisvoolu ühenduste rikkeid tegelikult konverterjaamas, kuna seal on hästi keerukas aparatuur ning palju erinevaid aparaate ja seadmeid. Kas või kõige tavalisem rike, et mingisugune seade annab vale alarmi ja siis süsteem igaks juhuks lülitab ennast korraks välja, kuni kontrollitakse, kas oli alarmil ka mingi põhjus. Paari tunni pärast pannakse jälle töösse tagasi. Sellist tüüpi rikkeid on aastas kümmekond.

Mida teie ohuhinnang ütleb, kui palju on veealused kaablid rohkem ohustatud kui maismaal olevad?

Tundub, et siin on hirmud natuke suuremad, kui statistika näitab. Kindel on see, et veealustel kaablitel on natuke raskem silma peal hoida. Kui aga vaadata puhtalt töökindluse poole pealt, siis riikidevahelised ühendused, mis ongi merekaablid, on tegelikult töökindlamad kui elektrijaamad. Kui meil toimub diskussioon, kas Eestis kohapeal peaks olema rohkem elektrijaamu või tuleks panustada varustuskindluse tagamiseks hoopis kaablitesse, siis vähemalt statistiliselt ei ole kaablid halvad. Aga kui juhtub olema kaabli enda rike, siis selle kõrvaldamise aeg on kahtlemata väga pikk. On näiteid, kus see kestab kusagil pool aastat või halvematel juhtudel isegi kuni aasta.

Kas samad hädad kimbutavad ka Soome ja Rootsi vahelist kaablit?

Kahjuks küll. Soome ja Rootsi vaheline kaabel on korduvalt katki olnud nii sellel põhjusel, et kaabel ise on puruks, kui ka seetõttu, et konverterjaamas juhtub midagi. Näiteks oli mõned aastad tagasi konverterjaamas põleng ja see katkestas Soome ning Rootsi vahelise elektriühenduse pikaks ajaks. Euroopas tehakse riikidevaheliste alalisvoolu ühenduste kohta töökindluse statistikat ja seal on meie Estlinkid olnud siiamaani täiesti eesotsas. Nende keskmine kasutatavus on 98 protsenti, mis on väga kõrge. Nüüd see paraku muutub.

Järgmisel aastal ootab Eleringi ees suur väljakutse, meie elektrisüsteemi lahtiühendamine Venemaast. Kas te olete selleks valmis?

Oleme valmistunud juba 15 aastat, et ennast Vene elektrisüsteemist lahti ühendada. Viimased poliitilised ja tehnilised kokkulepped tehti aastal 2019 ja sellest alates oleme ehitanud sadade miljonite eest uusi infrastruktuuri objekte, nii liine kui sünkroonkompensaatoreid. Oleme jõudnud sellega peaaegu lõpusirgele, meil on nii-öelda viimane viimistlemine pooleli.

Teine asi, mis on natuke keerulisem, on see, et Venemaa süsteemi juhtimine, eriti just sageduse juhtimine, toimus ühe loogika järgi, Euroopas teise järgi ja nüüd me peame need juhtimise printsiibid, loogika ja ka abivahendid ümber ehitama. Aga me saame ka sellega õigel ajal hakkama, nii et aasta lõpus saame plaanilise ümberühendamise ilusti ära teha.

Kuidas Balticconnectori remontimine edeneb, kas saab aprillis korda, nagu lubatud?

Balticconnector peaks uuesti töökorras olema 22. aprillil. Need laevad, mis pidid eelmisel nädalal sinna tulema ja Balticconnectorit parandama hakkama, tulid tõesti eelmisel nädalal ja hakkasidki parandama. Nii et oleme selle ühe nädala jooksul, mil töid on tehtud, suutnud ennast isegi võrreldes algse graafikuga natuke kiiremini liigutada. See 22. aprill on täiesti kehtiv ja realistlik ajakava.

Kommentaarid (5)
Copy
Tagasi üles