OTSE POSTIMEHEST ⟩ Haridusameti juht: Tallinn saab esimeste klasside eestikeelse õppega hakkama, neljandad on väljakutse

Tallinna haridusameti juhataja Kaarel Rundu sõnul, peab lapsevanem teada andma, kas ta soovib panna oma lapse sügisel eestikeelsesse või eesti keelele üleminevasse esimesse klassi. Ta lisas, et esimestes klassides saadaks pealinnas eestikeelse õppega hakkama, aga neljandate klassid puhul on see paras väljakutse. 

Kuna esimesed klassid on meil 1. septembrist kõik eestieelsed, kas siis võib juhtuda, et ka eest keelt rääkivad lapsed satuvad venekeelse kooli esimesse klassi?

Tallinna haridusamet võtab tõesti kuni 15. märtsini võtab vastu lapsevanemate avaldusi ja kaks kolmandikku vanematest on need juba ka ära teinud. Lapsevanemad on ka kasutanud võimalust märkida ära, kas nad soovivad, et nende laps õpiks eestikeelse õppekeelega koolis või eestikeelsele õppele üleminevas koolis. Siin ongi lapsevanema vabadus ja ka vastutus teha teadlikult valik oma lapse keeleõppe osas. Sellist asja tegelikult juhtuda ei tohiks, et lapsevanem soovib panna lapse eestikeelsesse kooli, aga laps satub hoopis eestikeelsele õppele üleminevasse kooli.

Kas pigem võiksid soovida mõned venekeelsed pered, et nende laps ei lähe mitte eesti keelele üleminevasse klassi, vaid kohe eestikeelsesse klassi?

Kindlasti ja me ei räägi ju tegelikult ainult vene kodukeelega peredest, vaid meil on ukraina kodukeelega põgenikke, keda me oleme vastu võtnud ning meil on ka muu keelega peresid ja ka nende soove arvestatakse. 

Lisaks esimestele klassidele lähevad eestikeelsele õppele üle ka neljandad klassid, kas õpetajaid jätkub?

Sellise suure väljakutse ja kohati võiks öelda ka võimatu missiooni, on Tallinna haridusasutused endale nüüd eesmärgiks võtnud ja toimetavad väga tegusalt. Märtsi lõpuks esitavad kõik lasteaiad ja koolid oma eestikeelsele õppele ülemineku tegevuskavad, need me saadame ministeeriumisse ja me vaatamegi neid trende. Järgmiseks sügiseks, aga ka järgmiseks paariks aastaks, on meil vajalik ressurss õpetajatest olemas nii lasteaedades, kes las lähevad sügisest täielikult üle, kui ka koolides, kus üleminek puudutab esimesi ja neljandaid klasse. Praegu on tagasiside selline, et esimestes klassides on eestikeelsele õppele üleminek tehtav, aga neljandate klasside puhul on see suur väljakutse.

Samas oleme juba praegu pakkunud täiendavat keeleõpet ja tuge kolmanda klassi õpilastele, et nad oleksid sügisel valmis õppima neljandas klassis eesti keeles. Oleme loonud ka õpetaja abi ametikohad ja mitte ainult üleminevatele koolidele, vaid ka eesti õppekeelega koolidele, kus muu emakeelega õpilaste arv on suur.

Samuti tegeleme aktiivselt õpetajate keeleõppega. Tallinna õpetajate maja juurde on loodud metoodika kompetentsikeskuse, kelle ülesandeks ongi pakkuda lõimitud keele ja aineõpet. Ikka selleks, et valmistada ette nii lasteaiaõpetajaid kui kooliõpetajaid, et nad saaksid pakkuda ka neljandates klassides võimalikult hästi aineõpetust eesti keeles. Tallinna toel õpib keelekursustel eesti keelt 700 õpetajat.

Üheks kooli määramise kriteeriumiks on kodu lähedus koolile, paljud vanemad aga tahavad võib-olla oma lapse hoopis töökoha lähedale kooli panna või lihtsalt heasse kooli?

Tallinnas on viis ülelinnalise vastuvõtuga kooli ja 8 kooli, kus  on ülelinnalise vastuvõtuga klass. Seega on nendel vanematel võimalus proovida saada last mõnesse neist koolidest. Meie Tallinna haridusametis peame lähtuma seadusest ja seadus ütleb, et me peame määrama lapsele kodule kõige lähemal asuva kooli, võttes arvesse, kas seal on veel selle pere lapsi. See viimane on väga kaalukas argument, mida me alati ka arvestame. Kolmandaks on alles vanema soov konkreetse kooli osas. Teatud linnaosades on seda soovi võimalik täita, teatud linnaosades aga mitte, eriti kui räägime kesklinnast, Põhja-Tallinnast või Haaberstist. Lapsevanemate eelistusi me arvestame nii palju kui võimalik. Kui mõnda kooli on soovijaid rohkem, siis meie saame lähtuda rahvastikuregistri andmetest ehk siis peame vaatama ajas tagasi, et kelle rahvastikuregistri sissekanne on varajasem.

Kuna kesklinna ja Põhja-Tallinna koole üldiselt armastatakse, siis seal elavatel vanematel probleeme ei ole, probleemid on pigem Tiskre ja Kakumäe vanematel, kuna seal puuduvad kodulähedased koolid, laps tuleb panna kas Õismäe kooli või hankida endale sissekirjutus kesklinnas. 

Minu arvates on meil iga Tallinna kool leidnud oma tugevuse ja ma arvan, et see loeb sellest kodulähedusest isegi rohkem. Kui ma tahan õppida jaapani keelt, on mul võimalus minna Järveotsa gümnaasiumisse, kui ma tahan õppida saksa keelt, siis on mul variant nii Kadriorus kui Mustamäel, kui ma tahan õppida majandust, siis ma saan vaadata Pirita suunas. Tänu riigigümnaasiumite tulemisele on väga paljud koolid veelgi teadlikumalt mõtestamas, mida nemad pakuvad, mis on see erilisus.

Samas ma usun, et inimesed kes on kolinud Tiskresse või Kakumäele, on pidanud natuke arvestama ka sellega, kus on olemas olevad koolid, kuhu neid on võimalik ehitada ja et koolitee võib osutuda natuke pikemaks.