SÕJASTUUDIO ⟩ Leo Kunnas: Ukraina ei vaja lääneriikide maavägesid, tarvis oleks pigem õhuväge

Sõjandusekspert ja riigikogu liige Leo Kunnas (EKRE) rääkis Postimehe «Sõjastuudios,» et sõjaliselt Ukraina lääneriikide maavägede abi ei vaja, kuna nad suudavad ise rinnet hoida. Pigem oleks otsustav mõju õhuvägede viimisel Ukrainasse. 

Prantsusmaa president väitis, et lääneriikide maavägede viimist Ukrainasse ei saa välistada. Kas selline olukord võib tõesti tekkida? 

Prantsusmaa on küll meie oluline liitlane, aga kui analüüsida, kas tal on poliitilist tahet, sõjalist jõudu ja diplomaatilist mõjuvõimu meie liitlaste seas, et midagi sellist praktikas teostada, siis ma julgen küll väita, et ei ole. Sellel väljaütlemisel on aga ka omad plussid. Siiani on ju lääneriikide juhid olnud täiesti ettearvatavad. Nende käitumine on Venemaa jaoks 100 protsenti ettearvatav. Just seetõttu ei hoiagi Venemaa NATO piiridel mingeid vägesid. Väed on hõivatud Ukrainas, ka Pihkvas on praktiliselt vaid paari pataljoni jagu ajateenijaid. See ei ole sõjaline valmisolek NATO suhtes. Seetõttu on mõningane ettearvamatus isegi hea, et Venemaa ei oleks enam sajaprotsendiliselt veendunud, et NATO midagi ette ei võta. Kui see ettearvamatus on nüüd 98 protsenti, sunnib see Venemaad hoidma valmisolekut ka NATO suhtes.

Kas kõne alla võiks tulla variant, et lääneriikide vägesid ei viida küll rindele, aga nad tegelevad Ukrainas väljaõppe, demineerimise või muu seesugusega?

Sellised missioonid põhimõtteliselt võiksid kõne alla tulla. Kui me aga räägime maavägede vajadusest sõjaliselt, siis Ukraina suuremas osas lääne määvägede toetust ei vaja, sest ukrainlased suudavad rinnet ise hoida. Sõjaliselt palju otsustavam mõju oleks õhuvägede viimisel Ukrainasse. See võiks sõja tulemust mõjutada või selle isegi peatada. Samas võiks see eskaleerida sõja tuumasõjani. Nii et siis on võimalikud erinevad variandid. Aga Ukraina poolel ei ole erilist vajadust praegu liitlasvägede maavägede järele.

Nii et kui üldse sõjalise toetuse saatmist sellisena kaaluda, vajaks Ukraina pigem õhuväge?

Loomulikult, Ukraina probleem on see, et Vene poolel on olnud õhus ülekaal. Kui vaadata kas või Avdijivka eelpositsiooni loovutamist, siis võib-olla kõige olulisem tegur seejuures oligi, et Vene pool kasutas siin uut taktikat. Vene pool heitis umbes 60 kuni 70 kilomeetri kauguselt ründelennukitest liuglevaid pomme, mille nad on ümber teinud vanadest mittejuhitavatest pommidest. Sellisel juhul võivad sul küll olla head kaitsepositsioonid, aga kui ikkagi pommide suurus varieerub 50 kilost 500 kiloni, siis nad purustavad positsioone üsna efektiivselt. See oli just see tegur, mille tõttu kaotas Ukraina 15. ja 17. veebruari vahel eelpositsiooni Avdijivka linna ümber. 

Kuigi rinne edasi ei liigu, on initsiatiiv siiski venelaste käes.

Taktikalise tasandi initsiatiiv on Vene poole käes. Pealetungist me ei saa rääkida, sest edasiliikumised on maksimaalselt 5–-6 kilomeetrit. Lahingutegevus on küll intensiivne, samas üksused, keda kasutatakse, on väikesed. Siin on rühmade ja kompaniide lahingud, nii et rääkida ei saa pataljonide ja brigaadide hoolikalt kavandatud pealetungidest. Rünnakute arv on suur, aga need on sellised rühmad, maksimaalselt mõne kompanii suurused võitlused mõnesaja meetri suuruste maa-alade pärast.

Venelaste Musta mere laevastik on muutunud küll kehvemaks, aga nad suudavad seal ikka veel tegutseda, täna ööselgi tulistati Mustalt merelt Odessa pihta.

Neid Shaheed-tüüpi droone võib välja lasta ükskõik kust okupeeritud territooriumilt, aga muidugi ei ole Vene Musta mere laevastikule olnud viimane aasta hea. Musta mere laevastik on mere lääneosast välja tõrjutud ja sunnitud eemalduma Krasnodari Krai sadamalinnadesse. Neil ei ole püsivat kohalolekut Krimmis, kuna nii Ukraina meredroonid kui ka õhudroonid ulatuvad Sevastopoli piirkonnani. Laevade puhul on venelased kandnud selle kahe aasta jooksul väga suuri kaotusi. Kindlalt võib väita, et vähemalt 16 Vene laevastiku laeva on uputatud. Nende laevade taastamine ei ole aga aasta või paari küsimus. Neid ei saa väga kiiresti uuesti ehitada. Tegelikult on ukrainlased andnud ju pidevalt lööke Venemaa nafta- ja gaasitaristu pihta, mis majanduslikult ei pane Venemaad küll põlvili, aga tekitab neile väga palju raskusi. Süvaoperatsioonides on ukrainlased selgelt näidanud initsiatiivi võrreldes 2022. aastaga.

Ukrainal on tõenäoliselt võimekus rünnata ka Krimmi silda. Miks nad seda õhku ei lase?

Krimmi silda on tehniliselt kas mere- või õhudroonidega väga raske õhku lasta. See peab ikkagi olema eriüksuste operatsioon. Nemad suudaksid seda teha, kuna see on üsna massiivne rajatis. Seda saab teha ka õhulöökidega, suurte täppispommidega, mida Ukraina poolel ei ole.