Välisminister ja Eesti 200 esimees Margus Tsahknaga rääkis Postimehe otsestuudios, et nende erakonna jaoks ei ole koht europarlamendis elu ja surma küsimus. Olukord valitsuskoalitsioonis läheb tema hinnangul tuleval nädalal pingelisemaks, kuna hakatakse taas arutama, mida teha eelarves laiutava auguga.
OTSE POSTIMEHEST ⟩ Margus Tsahkna: koht europarlamendis pole Eesti 200-le elu ja surma küsimus (7)
Venemaa korraldab presidendivalimiste hääletamise nii Tallinnas asuvas saatkonnas, kui valimisjaoskondades, mis asuvad küll Venemaa territooriumil, aga 100 meetri kaugusel Eesti piirist. Kas meie ei saa selle vastu midagi teha?
Oluline on, et me otsustasime kolme Balti riigi välisministriga teha ühisavalduse ja kutsusime ka Venemaa esindajad välja ning ütlesime, et need ei ole legitiimsed valimised. Tegu ei ole demokraatlike valimistega. Pitseri sellele kõigele pani kindlasti ka Navalnõi tapmine vanglas. See, mis toimub Venemaa piiri taga, ei ole esimene kord. Nad ju eelmisel aastal püstitasid mingisuguseid plakateid ja tegid kontserte ehk nad üritavad saata üle piiri sõnumeid ka Narva poole. Me ei saa Venemaa territooriumil midagi ette võtta, aga tähtis on, et me sellest räägime. Et inimesed teaksid, et tegu ei ole legitiimsete valimistega ja et see kõik on osa Putini mõjutustegevusest ja propagandast.
Aga me lubame Eestis elavatel Vene kodanikel jalutada rahulikult üle piiri Venemaal asuvatesse valimisjaoskondadesse ja tulla tagasi ka?
Me ei soovita inimestel minna üle piiri, aga kui piir on lahti ja neil on õigus minna Venemaale, ei saa me seda ka otseselt takistada, kui tegu on Venemaa kodanikega. Meie selge soovitus on juba mitmeid kuid, et ärge Venemaale minge. Venemaal ei ole vaja käia, see ei ole turvaline. Millegipärast ma arvan, et see tegevus seal ei saa ka olema väga aktiivne, aga eks me näe.
Seega on meie jaoks mõtlemiskoht, et kui kümned tuhanded siin elavad inimesed tunnevad südamesoovi minna üle piiri Putinit valima, siis äkki on meil liiga palju neid kohti, kust üle piiri kõndida?
Ega meil neid kohti väga palju ju alles jäänud ei ole ja Venemaa on ka teatanud, et nad panevad Narva piiripunkti kinni. Me vaatame valitsuses selle teema üle. Kui tahame, saame oma piire ikkagi sulgeda ja vastavad agentuurid selle analüüsiga ka tegelevad. Need on ikkagi meie riigi piirid ja meil on õigus oma piire sulgeda, kui selleks on vajadus. Kui me näeme, et see liikumine muutub massiliseks ja hakkab ohustama meie enda julgeolekut, siis ka käitume vastavalt. Meie võimekus oma piire sulgeda on tundides. Me ju jälgime pidevalt mõjutustegevust, mida venelased üritavad siin teha ja kui see muudab Ida-Virumaa olukorda ebastabiilsemaks, siis me ka käitume vastavalt. Me ei vaata lihtsalt pealt, vaid jälgime väga hoolikalt, mis toimub.
Kuidas on praegu olukord meie oma valitsuskoalitsioonis? Tundub, et suhted on ikkagi uskumatult teravad?
Ma arvan, et suhted olid teravamad siis, kui toimus õpetajate streik. Kui me istusime viimane kord koalitsiooni osapooltega maas ja rääkisime läbi järgmiste aastate riigieelarvete strateegiat, siis oli küll tunda väga teravat pinget. Aga me suutsime leida vajaliku lisaraha, nii et see streik lõppeks kokkuleppega ja selle üle on mul hea meel. See võttis kuidagi selle pinge natuke maha. Nii et praegu ma ei näe sellist valitsusesisest pinget, aga meil on vaja langetada väga paljud suured otsused. Järgmisel nädalal istume jälle maas, et arutada, mida teha riigieelarves haigutava suure auguga. Kuna ühtegi head lahendust ei ole, tulevad need pinged kindlasti uuesti lauda.
Samas ei näe ma sellist poliitilist pinget, et ei taheta koos teha. Neid otsuseid ei ole võimalik enam mitte kuskile lükata. Kui me räägime riigieelarvest ja maksupoliitikast, siis mida iganes me teeme järgmise aasta jaoks, peab see olema ju riigikogus vastu võetud juba selle aasta jaanipäevaks. Pool aastat enne, kui midagi hakkab maksudega muutuma. Kas midagi hakkab muutuma, selles ei ole me kokku leppinud.
Nii et mingil hetkel saame siis ikkagi teada mingist uuest maksust?
Me keegi ei taha makse tõsta, võib-olla sotsid tahavad maksustada astmelise tulumaksuga neid inimesi, kes teenivad suuremat palka. Ka see maailmavaateline konflikt, mis on selles koalitsioonis sees, tuleb selgeks vaielda. Minu soov on, et me ei jõuaks välja sellesse olukorda, kus me võtame lihtsalt laenu jooksvate kulude katteks, nagu tegi eelmine valitsus. Mina olen nõus vajadusel vaatama üle ka mingeid kärpekohti, aga mitte võtma laenu selleks, et vaadata, kuidas mingid eelarve numbrid tasakaalu tulevad. Samuti ei saaks Eesti inimesed aru sellest, kui lihtsalt mingit habememaksu, muud maksu või kolmandat maksu juurde tinistada.
Varsti on Euroopa Parlamendi valimised. Kes on nendel valimistel Eesti 200 esinumber?
Me tegeleme väga aktiivselt oma nimekirja, programmi ja kampaania kokkupanemisega ja meil on päris palju häid inimesi. Kes siis lõpuks esinumber on, seda me veel ei tea. Tahaksime, et see inimene oleks kindlasti ka see, kes tegelikult tahab sinna minna. Oleme ausad, meil ei käi tohutut võitlust selle üle, et kes saab europarlamendi liikmeks, kuna meil ei ole praegu ühtegi kohta. Meil ei ole midagi kaotada. Pigem on pinge üleval teistes erakondades, kellel praegu on kohad või kes väga tahavad europarlamenti saada. Eesti 200 kindlasti tuleb valimistel välja täisnimekirjaga ja vaatame, mis kampaania käigus juhtub. Me proovime selle ühe koha saavutada.
Kas te ise olete nimekirjas?
Erakond on minult palunud, et ma kandideeriksin, kuna ma olen välisminister ja tegelen kõigi nende Euroopa teemadega. Paraku on minu töö praegu olla Eesti välisminister ja see on väga väljakutsuv töö.
Erakonna reiting on väga madal, olete kukkunud alla valimiskünnise. Kas te tunnete, et olete erakonna juhina läbi kukkunud?
See toetus oli juba varem madal ja seda põhjustasid täiesti objektiivsed sündmused. Me saime kohe peale valimisi pihta Slava Ukraini juhtumiga, millega erakonnal mingit pistmist ei olnud ja ega Kaja Kallase idavedude skandaal ka meist kuidagi mööda läinud. See reitingu langus käib alati kaasas uue erakonna ja väljakutsuja brändiga erakonnaga. Kui minnakse valitsusse ning hakatakse tegelikult riiki valitsema ja tehakse ka neid otsuseid, mis on võib-olla rasked. Ma ei näe erakonnas seda arutelu, miks meil reiting selline on, kuna seda põhjustavad objektiivsed asjaolud. Küll aga on kohalikud valimised see esimene verstapost, kus me peame suuremates keskustes selgelt jala maha panema ja siis ka riigikogu valimised 2027. Praegu on liiga vara, et anda hinnanguid.
Nii et te Euroopa Parlamendi valimistest endale suurt peavale ei tee. On hea, kui saab ühe koha, aga pole midagi, kui ei saa ka ühtegi kohta?
Oleme arutanud seda strateegiat, et me võtame seda sisuliselt. Pakume oma programmi, oma inimesed ja oma osa selles debatis, milline see Eesti roll Euroopa Liidus peaks olema, aga meil ei ole see elu ja surma küsimus.
Ajakirjandusest on läbi käinud lugematu arv ametikohti, kuhu Kaja Kallas võiks Euroopas asuda, see aga tähendab valitsuse tagasiastumist, milleks tuleb valmis olla?
Peaminister on mulle korduvalt öelnud, et tal ei ole mingit plaani kuskile ära minna. Need spekulatsioonid mis õhus on, et kas ta läheb või ei lähe, söövad eelkõige tema enda erakonda, sest ka erakonna sees ju esitatakse palju küsimusi. Muidugi tahame ka meie koalitsioonipartnerina selgust, ka meie teeme oma plaane ja kui peaminister läheb kuskile ära, siis ju valitsus astub tagasi ning siis algab poliitikas alati kõik nullist pihta. Samas ei ole Eesti poliitikul just sageli võimalust võtta mõni kõrge tippkoht Euroopas. Aga lõppude lõpuks peab inimene ise otsustama ja lõpuks peab ka Reformierakond otsustama, mida nad teevad. Kuna aga valimised tulevad järjest lähemale, siis eks see selgushetk paratamatult ka saabub.