SÕJASTUUDIO ⟩ Rainer Saks: Vene väejuhatus sunnib ilmselt lennuväge suuremaid riske võtma

Julgeolekuekspert Rainer Saks rääkis Postimehe «Sõjastuudios,» et üks põhjusi, miks ukrainlased Avdijivkast lahkusid, oli suutmatus tulla toime Vene lennuväega. Samas on nad nüüd hakanud sellega toime tulema, sest täna hommikul tulistati alla venelaste ründelennuk Su-34.

Kas ukrainlased oleks pidanud Avdijivkast juba varem taanduma?

Kuna Avdijivka oli sellises poolkotis ja liikumine sealt sisse ning välja oli muutunud väga keeruliseks, siis arvavad sõjanduseksperdid takkajärgi, et oleks võinud natuke varem lahkuda. See lahkumine õnnestus ja Ukraina väed jäid ikkagi suures plaanis terveks, aga kandsid kaotusi. Ei ole küll aru saanud, kui suured need kaotused tegelikult olid, aga kaotusi kandsid nad ka tavapäevadel. Raske on öelda, kas kaotused oleksid siis väiksemad, kui nad oleksid sinna edasi jäänud. Ma kokkuvõttes arvan, et Venemaal siiski ei õnnestunud oma lühikest eesmärki seal saavutada ja Ukraina väed sisse piirata ning hävitada. Lõppude lõpuks oli Ukraina vägesid seal ka üsna vähe.

Millised on venelaste võimalused sealt edasi liikuda?

Eks see nüüd selgub. Praegu Venemaa on üritanud viis-kuus päeva uut kaitseliini rünnata, aga see ei ole siiamaani kuidagi õnnestunud.

Venelased koondasid ju Avdijivka juurde märkimisväärselt jõude, kas edasiliikumiseks peaksid nad sinna veel midagi juurde tooma?

Tõenäoliselt enamik nendest Vene vägedest, kes seal võitlesid, said väga tõsiselt kannatada, nad peavad seal kindlasti roteerima. Samas arvan, et kõiki reserve pole Venemaa ka mängu pannud, eks neil mingisugused reservid on veel olemas. Ukraina sõjaväeluure arvab ise, et Vene armee pealetungi kõige suurem laine tuleb võib-olla paari kuu pärast. Kusagil märtsi lõpus või aprillis. Praeguseks pole Vene armee vaatamata oktoobrist alustatud natuke aktiivsematele tegevustele mingisugust suurt edu saavutanud. Tegelikult oli see Avdijivka edasiliikumine ju ka üsna marginaalne. Nii et selle saavutamisest, mille Venemaa väejuhatus ja poliitiline juhtkond on eesmärgiks seadnud, ollakse ikka väga kaugel.

Seega Donbassi tervikuna ei õnnestu neil lähitulevikus kuidagi ära võtta?

Praegu tundub nii. Siin küll põhjendatakse, et Avdijivkast taandumise põhjus oli moonapuudus ja eks see moona puudus annab kindlasti tunda, aga ma olen pigem nõus nendega, kes ütlevad, et see peamine põhjus, miks sealt välja tuldi, oli see, et nad ei suutnud Vene lennuväega toime tulla. Nüüd korraga on nad aga hakanud seda rohkem suutma. Venemaa kaotas täna hommikul jälle ühe ründelennuki Su-34. See on praegu kahtlemata kõige väärtuslikum lennuk Venemaa lennukipargis, kõige uuem. Nii et kui Ukraina suudab Vene lennuväge tõrjuda, siis on Venemaal lootust edasi tungida ikkagi väga vähe.

Täna öösel ründas Venemaa Ukrainat rakettidega, mida Ukraina õhukaitse tõrjuda ei suuda, kas on teada, millised olid selle rünnaku tagajärjed?

Ma ei ole selle kohta infot näinud, võimalik, et nendega ei tabatud midagi olulist. 

Miks venelased on hakanud neid väärtuslikke Su-34 ründelennukeid kaotama?

Tundub, et siin saab kaks asja kokku, nagu sellistel puhkudel sageli juhtub. Ühtepidi on Ukraina kuidagi oma õhutõrjevõimekust Ida-Ukrainas kasvatanud viisil, millest Venemaa armee juhatus täpselt aru ei saa. Teine moment on see, et kuna neilt nõutakse väga kiiret pealetungi, siis on lennuvägi kriitilise tähendusega, kuna Ukraina ei ole suutnud sellega siiani hakkama saada. Seega sunnitakse lennuväge tihedamalt töötama ja võtma suuremaid riske. Praegu aga selgub, et need riskid on läinud Vene armeele väga kalliks maksma.

Ukrainlaste teatel õnnestus neil korraldada raketirünnak Vene vägede koondumiskohta. Kui suured olid venelaste kaotused?

See juhtus Volnovahha asula juures, kus stepi alal on lagedamad kohad ning kus venelased treenisid oma vägesid enne rindele saatmist. Seal oli rivistus ja Ukraina ulatus oma HIMARS-süsteemidega sinna tulistama. Oluline on seejuures, et nad suutsid kiiresti hankida info sõdurite kogunemise kohta ja selle kiiresti edastada. Praegustel andmetel sai surma vähemalt 65 Vene sõdurit. Kuna seal toimus kahe roodu rivistus, oli kohal maksimaalselt 200 sõdurit. Haavatute arv pole teada, aga sellised mittelahingulised ühekordsed kaotused on venelastele eriti valusad. Viimane selline oli tükk aega tagasi.

Venelased on teatanud, et võtsid edukalt tagasi Dnipro idakaldal ukrainlaste käes olevad sillapead. Ukraina on selle uudise tagasi lükanud.

Ei ole kahtlust, et Ukraina on suutnud neid sillapäid hoida. Selle kohta on väga erinevat infot, kuna pildi teeb segasemaks see, et Dnipro delta aladel käib pidev võitlus saarte pärast. Kelle käes on saared, sellel on rohkem võimalusi üle jõe liikuda. Venemaa on teinud väga suuri pingutusi selleks, et saada Dnipro akvatoorium kuidagi oma kontrolli alla tagasi.

Suures pildis on ukrainlaste edu võti selles, et nad on suutnud hoida Dnipro läänekaldal venelaste käes olevat ala suurtükitule all. Lisaks opereerib seal ka Ukraina lennuvägi. Venemaa ei ole suutnud sellesse piirkonda paigutada tavapärast suurtükiväge. Väga suur tagasilöök oli siis, kui Ukraina tulistas selles piirkonnas alla mõned Vene lennukid, mis tähendab seda, et ka lennukitega on selle piirkonna pommitamine keeruline. Kui venelased üritavad pommidega kaugemalt rünnata, siis tabavad nad väga tihti oma vägede positsioone. 

Vene väejuhatuse jaoks on see ennekõike just psühholoogiline probleem, sest kui ukrainlased suudavad sillapead säilitada, siis edasi tungides on väga kerge lõigata ära Krimmi ja Lõuna-Ukraina ühendused. Nii et Ukraina on loonud olukorra, kus Vene väejuhatus on sunnitud ründama, aga neil puuduvad selleks head eeldused ning selle tulemusena tekivad ebaproportsionaalselt suured kaotused. Ukrainlased ei hakka praegu kindlasti suurte vägedega jõge ületama, vaid kasutavad olukorda nii nagu Avdijivka juures, kus Venemaa oli otsustanud, et ta ründab seal igal juhul, vaatamata sellele, et kaotused on oluliselt suuremad kui edu, mida nad saavutavad.